RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
09. aprill, 2024

Endised maavarade kaevandusalad saavad korda

Startis uus ühtekuuluvusfondi rahastatud projekt, mille abil tehakse korda kaevandamise tulemusel rikutud loodust. Projekti tegevustest ja asjaosaliste esimesest kohtumisest kirjutab looduskaitseosakonna projektijuht Ahti Bleive.

Märtsi lõpus kogunes RMK Tallinna kontorisse erinevate ametkondade esindajaid. Esindatud olid Kliimaministeerium, Maa-amet, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute keskus ja loomulikult ka RMK. Esmakordselt sai kokku EL Ühtekuuluvusfondist rahastatava projekti „Maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine“ juhtrühm.

Juhtrühm täies koosseisus

Projekt hakkab, nii nagu nimigi ütleb, tegelema maavarade kaevandamisest ja töötlemisest tekkinud pärandmõjude likvideerimisega. Laias laastus on võimalikke taastatavaid objekte kolmes valdkonnas. Üheks prioriteetsemaks neist on kahtlemata põlevkivikaevanduste varinguaukude sulgemine. Inimestele ohtlikke ja põhjavett rikkuvaid auke on Virumaal mitmeid ja ilmselt tekib neid ka aja jooksul juurde. Lisaks eluohtlikele varinguaukudele on projekti abiga võimalik korrastada veel ka vanu ehitusmaavarade karjääre ja freesturbaväljakuid.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv andis ülevaate turbakaevandamisega seotud prioriteetsetest aladest

Juhtrühma koosolekul jõuti tõdemusele, et tegevusi ja objekte nendes kolmes valdkonnas on niivõrd palju, et eelarvest kõigele kaugeltki ei piisa. Erinevatel osapooltel on loomulikult ka erinevad prioriteedid. Seega projekti abiga saab keskenduda esialgu vaid kõige olulisematele objektidele. Edaspidiste prioriteetide seadmine on juhtrühma olulisimaks tegevuseks. Seekord said kõik juhtrühma liikmed ülevaate võimalike objektide arvudest ja mõne objekti puhul oli võimalik ka juba detailidesse minna. Korrastamisele minevate objektide kinnitamiseni hetkel veel ei jõutud. Mitmed asjaolud vajavad veel võimalike tööobjektide osas täpsustamist. Järgmine juhtrühm toimub lähikuudel ja siis saab selgeks, milliste objektidega sel aastal alustatakse. Projektist saab tegevusi ellu viia kuni 2029 aastani.

Lisa kommentaar

Email again: