RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
14. august, 2014

Kahest kadakast

Kõige kadakasemad maad on teadagi Saare- ja Hiiumaa.

Kontrastiks saarte kadastikele on Viljandimaa maastikel kadakas üsna vähe levinud puuliik.

Ometi kasvas siin Eestimaa üks jämedaim kadakas. 1998. aasta andmetel oligi Kõo vallas Paaksima küla lähedal kasvanud Jõesaare kadakas Eesti jämedaim oma liigikaaslaste seas. Puu ümbermõõt oli viimati 1,2 m kõrguselt mõõdetuna 223 cm ja kõrgust 9 m. Paari aasta eest veel haljas puu on alles hiljuti ära kuivanud ja pooleks murdunud. Praegu kasvab teadaolevalt jämedaim kadakas Raplamaal Metskülas. Lokuta kadaka tüve jämeduseks on mõõdetud 206 cm ja kõrguseks 10 m.

Kõige kõrgem teadaolev kadakas Eestimaal kasvas Tartumaal Ahunapalu kalmistul. Paari aasta eest hävis temagi, kui maikuu tormituules kõrval kasvanud väga võimsa kase tüvi puule peale kukus ja ta murdis. Kolmesaja aasta vanune puu oli siis 13,5 m kõrgune. Nüüd kannab kõrgeima kadaka tiitlit Võrumaal Lasva vallas kasvav Kärstna kadakas, kelle kõrguseks on mõõdetud samuti 13,5 m.

Kuigi meil kasvavate kadakate keskmiseks elueaks märgitakse kuni 150 aastat siis Eesti üht vanimat ja praeguseks kuivanud Viljandimaa Taressaare kadaka vanuseks on hinnatud umbes 600 aastat. Nii on läinud.

Jõesaare hiljuti kuivanud kadakas 9. augustil.

Ahunapalu kadakast on tänaseks vähe järgi.

Lisa kommentaar

Email again: