RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
18. detsember, 2014

Kes krõbistavad sahvris?

Päkapikud need ei ole. Soojemal ajal põldudel, metsades ja aedades seigelnud koduhiired (Mus musculus) on külmema aja saabudes kolinud majadesse.
Nüüd nad siis krõbistavad kuskil seina vahel, põranda all, sahvris – igal pool. Meelehärmiks pererahvale ja seda ikka öösel, parima une ajal.

Arvatakse, et koduhiirte algne kodumaa asus Indias. Sealt see hall hiireke koos inimestega Euroopasse jõudnudki. Muistsetele Eesti aladele olevat need inimkaaslejad saabunud prii küüdiga viikingite laevadel.

Kui hiirepaar juba majas, siis õige pea on neid kordades rohkem, sest koduhiir paljuneb aasta läbi. Parimal juhul võib üks hiirepaar tuua ilmale aasta jooksul kuni kaheksa pesakonda, kus igaühes on keskmiselt viis poega. Koduhiired teevad aeg-ajalt kõrvaga kuuldavat piiksuvat häält, aga pulmatralliga kaasnevad  kõrged helid jäävad inimkõrvale tabamatuks, sest isashiir “laulab” siis ultraheli sageduses.

Majas krõbistaja ei pruugi alati olla koduhiir või rändrott, üsna tihti tulevad tuppa ka koduhiirest veidi suuremad kaelushiired, harva ka mõni muu hiireliik – isegi pisihiir.

 Videost saab näha, mida tegi koduhiir öösel ja päevavalgel.


Lisa kommentaar

Email again: