RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
30. november, 2017

LIFE (loe: ELU) projekti abil Palasi jääksoo tervendamine

Käimas on suur projekt "Soode kaitse ja taastamine", mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikul: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos. Kokku taastatakse ca 7000 ha soid! Rahalist tuge pakub EL LIFE-programm ja KIK. Lisainfot leiate: https://soo.elfond.ee/

Soode kaitse ja taastamise projekti veab Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tartu Ülikooli ja MTÜ-ga Arheovisioon. RMK-l on projektis nii nõuandev kui ka praktiline funktsioon. Taastamisalad jäävad antud projektis vaid riigimaadele, mida haldab RMK ning seetõttu on RMK rolliks just puistute raietööd (kuivenduse tulemusel kinnikasvanud lagedate sookoosluste taasavamine, tihenenud puistute hõrendamine) ning trassiraied (raie kraavitrassidel, et oleks võimalik taastamisalal liikuda ja hiljem kraave sulgeda). Lisaks annavad oma panuse projekti ka kõik kohalikud omavalitsused koos kohalike elanikega, Keskkonnaamet ning Keskkonnaministeerium.

Palasi jääksoo asub Lääne-Viru maakonnas Palasi külas ning jääb Sirtsi looduskaitseala Palasi ja Sirtsi soo sihtkaitsevööndisse. Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri ütleb üheselt, et nende vööndite kaitse-eesmärgiks on koosluste looduslikkuse taastamine ja seejärel ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 
Arvuliselt Palasi jääksoo veerežiimi taastamisest:
Projektala pindalaks on 53,5 hektarit, millest jääksood ligikaudu 32 hektarit ja kuivendusest tugevalt mõjutatud sookoolusi 21,5 hektarit. 
Projektalal tuleb teostada kujundusraie raadamisvõttena (loe: alad raiutakse lagedaks) 21,6 hektaril. Trassiraie (koridorid, et alal masinatega liikuda) kogupikkuseks 9,4 km ehk 6,3 hektarit. 
Kokku tuleb ehitada 226 paisu ja likvideerida freesväljakutel 10,2 km kraave. 

Allolevad kaardipildid on väljavõtted kavast "Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava".


Lisaks kraavide sulgemisele ja puude raiele on Palasi jääksoos plaanis ka palju põnevam tegevus, nimelt turbasammalde külv. Kuna Eestis pole veel nii suurel alal (ca 5 ha) edukat turbasammalde külviala ette näidata siis on mida oodata. Kui see õnnestub, saame esimese korraliku pindalaga külviala, mida lähematele ja kaugematele sõpradele näidata!

Käisime väiksema seltskonnaga 25.10.17 töid vaatamas, millest toon teieni mõned fotomeenutused:
Positsioneerisime ennast paika.

Väljaveotee kulgeb mööda endist kaevandusteed.

Varem oli esiplaanile jääv lage ala sama metsane nagu taamal paistev männiviirg.

Ja nii need väljakud taas päiksele avatakse.

Kunagi laiuvad siin turbasammalde väljad, värvilised ning jõhvikatest pungil (loodetavasti).

Raiemasin endise kaevanduse teeäärtest kaski raiumas.

Marko Kohv puujoogat harrastamas, sõdalase poos.

Lisaks Palasi jääksoole on tööd käimas ka Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, kus on vana mahajäetud freesturbaväljak ning ulatuslikud labidaturbaaukude alad. Taastamisala pindala on 96,1 ha, millest 44 ha-l on vajalik sookooslustele omase taimestiku kiiremaks taastumiseks puistu raie. 39,7 ha-l tuleb taastada lage sookooslus, 4,3 ha-l tuleb kuivenduse tulemusel tihenenud puistut harvendada ning 2,7 ha-l tuleb teostada trassiraied (võimaldamaks kraave sulgeda ja masinatega alal liikuda). Rohkem infot ja pilte saad vaadata varasemast blogipostitusest "LIFE (loe: ELU) abil soid tervendama".

Kõige olulisema jätsin ikka lõpetuseks:
Tähelepanu! Tähelepanud! Eriti oodatud on kõigi kohalike mälestused, lood ja jutustused taastatavate soode kohta, sest projekti üheks eesmärgiks on koguda kohapärimusi. Seega, kõik, kes te teate kedagi, kes teab kedagi, kellel on pajatada mõni lugu, meenutus eelpool nimetatud soode kohta, võtke ühendust ELFi keskkonnateadlikkuse spetsialistiga: Piret Pungas-Kohv (tel 53 440 791 ja piretpk@elfond.ee).

Lisa kommentaar

Email again: