Liigikaitsetööd

Liigikaitsetööd võetakse ette konkreetsete liikide elupaigatingimuste parandamiseks. Näiteks tuleb selleks raiuda võsa kaitsealuste orhideede kasvukohtades ja must-toonekure toitumisaladel, rajada kahepaiksete kudetingimuste parandamiseks koelmuid, tagada lendoravate liikumiskoridorid jne. 

Sadu liike

RMK maadel on 2016. aasta lõpu seisuga registreeritud 482 kaitse-alust liiki. Kaitsealused liigid jaotatakse olenevalt ohustatuse tasemest kolme kategooriatesse, kõige rangemat kaitset vajavad I kategooria liigid. I kaitsekategooriasse kuuluvatest liikidest on RMK erilise kaitse all lendorav ja kõre.

Lendorava kaitseks on RMK riigimetsas kaardistanud ja kaitse alla võtnud liikumiskoridorid, mis ühendavad teadaolevaid lendoravate elupaiku riigimaal. Liikumiskoridoride tagamise kõrval püüab RMK suurendada ka haava osakaalu lendorava koduks olevates metsades, sest kui praegune pesapuu umbes 80–120 aasta vanuselt umber kukub, vajab lendorav uut pesapuud. Lendorav elab Eestis oma levikuala läänepiiril, põhiliselt Alutaguse metsades Lääne- ja Ida-Virumaal.

Kõre ehk juttselg-kärnkonn on iseloomuliku kõriseva häälega kahepaikne, kes armastab eelkõige rannikualasid. Paraku kuuleb teda looduses üha harvem. RMK pingutab selle nimel, et kõre asurkond hakkaks suurenema Saaremaal ja Lääne-Eesti rannikualadel. Selleks, et kujuneda saaks kõre jaoks vajalik avatud liivapinnas, on kümnetel hektaritel liivaluidetel raiutud kunagi sinna istutatud metsa ja rajatud kõrele kudemiseks sobilikke ajutisi veekogusid.

2013. aastal lükati RMK rahastusel käima suurejooneline uurimisprojekt II kaitsekategooriasse kuuluva metsise arvukuse languse põhjuste väljaselgitamiseks. Täpsemalt saab sellest lugeda RMK teaduslehelt.

Tuhandeid leiukohti

Kaitsealuste liikide arvust tähtsamgi on kaitsealuste liikide leiukohtade arv, mida on 2016. aasta lõpu seisuga RMK aladel 29 634. Leiukohaks nimetatakse ühe liigi ühe isendi kasvukohta (nt lindude pesakoht) või grupiti kasvavate taimede kasvukohta.

Teadaolev metsaliikide arv Eestis jääb suurusjärku 10 000, oletatavasti on neid aga lausa umbes 20 000. Kõige rohkem elab meie metsades putukaid (umbes 6000 liiki), järgnevad seened, samblikud, soontaimed ja samblad. Võrreldes putukaliikidega elab metsades selgroogseid, sealhulgas erinevaid imetaja- ja linnuliike, tõeliselt napilt – ainult umbes 150 liiki. Metsaliikidest loetakse ohustatuks ligikaudu 500. Nende säilimiseks tuleb rakendada kaitsemeetmeid, eri liikide kaitsekavadega saab tutvuda siit.


Vääriselupaigad

Vääriselupaiku on RMK hoole all olevas metsas 2016. aasta lõpu seisuga 6168, nende kogupindala on ligi 17 000 hektarit. 

RMK kaitseb vääriselupaiku, kus suure tõenäosusega võib esineda ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Vääriselupaigad liigituvad rangelt kaitstava metsa alla, mida on RMK hallatavast metsast 18,8%.



Aita loodusväärtusi kaardistada!


Loodusväärtuste kaardistamisel RMK maadel saavad kaasa lüüa kõik soovijad, loe selle kohta täpsemalt siit.

Vaata ülevaadet 
kaitsealustest liikidest  riigimetsas siit

Löö kaasa loodusväärtuste kaardistamises riigimetsas. Loe täpsemalt siit