Hariliku kuuse selektsiooni-programm

RMK alustas hariliku kuuse selektsiooniprogrammiga 2011. aastal. Programmi peaeesmärk on hariliku kuuse parimate kasvuomadustega puude järglaste selgitamine ja valimine. Selektsiooniprogrammi käigus otsitakse metsast plusspuid ja rajatakse neli hariliku kuuse katsekultuuri. Sinna istutatakse 450 hariliku kuuse järglast (klooni). 

Kloonidest 300 pärinevad metsas valitud plusspuudelt ja 150 RMK seemlatest. Plusspuud valiti keskealistes ja valmivates puistutes ning need puud eristusid teistest kõrgema kasvu, ühtlasema võra, peente okste ja hea tüvevormi poolest. Plusspuude otsa ronisid  kogenud arboristid – sealt varuti käbisid ja pookoksi. Plusspuude seemnest kasvatatakse taimed, mis istutatakse katsekultuuridesse. RMK seemlates kasvavad kuusekloonid on samuti aastakümned tagasi valitud plusspuude järglased. Seemla puudelt varuti käbid ja seemnest kasvatatakse taimed katsekultuuridesse istutamiseks.

RMK kavatseb nelja hariliku kuuse katsekultuuri (Räpina, Pärnassaare, Päri, Kullenga, kokku ca 32 hektarit) rajamisega alustada 2017. aastal. Hariliku kuuse katsekultuuride rajamise, ülevaatuse ja analüüsi metoodika ja teostatud tööde andmed leiad siit. Vastavalt teostatud töödele täiendatakse iga  aasta  alguses metoodika lisades toodud katsekultuuride istutusskeeme ja lisatakse istutatud kloonide päritoluandmed.

Programmi peaeesmärk – selgitada ja valida hariliku kuuse parimate kasvuomadustega puude järglasi –, on võimalik saavutada 15-20 aasta möödudes. Tahame teada, millised 450 hariliku kuuse järglastest kannavad kõige selgemalt edasi parimaid kasvuomadusi. Katsekultuuride tulemuste alusel tehakse parimate puude järglastest uus valik ja parimate puude järglastest rajatakse uued seemlad. Seemlatest toimub seemnevarumine, seemnetest kasvatakse taimed ja taimed istutatakse metsa. Selliselt rajatud tulevikumetsale pannakse ootus, et puistud on 10-15% tootlikumad kui tänased hariliku kuuse puistud.