Laantest lagedateni – see on loodusblogi, mis saab olla abiliseks ja ehk ka innustajaks märgata rohkem enda ümber looduses kulgevat ning ise sinna sagedamini minna. Siin leiavad kajastust värsked, praegu looduses toimuvad sündmused. Blogis toimuvad ülevaated RMK Saaremaal paikneva reaalajas pilti edastava looduskaamera ees end näidanud loomaliikidest ja teavet neist endist. Praegu peamiselt hirvede tegevust jälgivast hirvekaamerast võib sobival ajal saada mäkrade tegemisi edastav mägrakaamera. Sedagi saame näha. Läbi foto- ja videoreportaazide saab  tutvuda loodusradadega, üksikobjektidega ja muude põnevate kohtadega ning sooloesinejatega – olgu nad siis taimed, loomad või inimesed. 

Tiit Hunt Zooloog ja loodusfotograaf 
14. august 2014

Kahest kadakast

Kõige kadakasemad maad on teadagi Saare- ja Hiiumaa.

Kontrastiks saarte kadastikele on Viljandimaa maastikel kadakas üsna vähe levinud puuliik.

Ometi kasvas siin Eestimaa üks jämedaim kadakas. 1998. aasta andmetel oligi Kõo vallas Paaksima küla lähedal kasvanud Jõesaare kadakas Eesti jämedaim oma liigikaaslaste seas. Puu ümbermõõt oli viimati 1,2 m kõrguselt mõõdetuna 223 cm ja kõrgust 9 m. Paari aasta eest veel haljas puu on alles hiljuti ära kuivanud ja pooleks murdunud. Praegu kasvab teadaolevalt jämedaim kadakas Raplamaal Metskülas. Lokuta kadaka tüve jämeduseks on mõõdetud 206 cm ja kõrguseks 10 m.

Kõige kõrgem teadaolev kadakas Eestimaal kasvas Tartumaal Ahunapalu kalmistul. Paari aasta eest hävis temagi, kui maikuu tormituules kõrval kasvanud väga võimsa kase tüvi puule peale kukus ja ta murdis. Kolmesaja aasta vanune puu oli siis 13,5 m kõrgune. Nüüd kannab kõrgeima kadaka tiitlit Võrumaal Lasva vallas kasvav Kärstna kadakas, kelle kõrguseks on mõõdetud samuti 13,5 m.

Kuigi meil kasvavate kadakate keskmiseks elueaks märgitakse kuni 150 aastat siis Eesti üht vanimat ja praeguseks kuivanud Viljandimaa Taressaare kadaka vanuseks on hinnatud umbes 600 aastat. Nii on läinud.

Jõesaare hiljuti kuivanud kadakas 9. augustil.

Ahunapalu kadakast on tänaseks vähe järgi.

Kommentaarid

26 .märts, 2015
ints
Kui üksikult kasvavad kadastikud kõrvale jätte, siis ühtse kadastikuna on minu nähtutest võimsaim Saaremaal Kahtla poolsaarel kasvav. Seal on praktiliselt läbimatu tihe kadastik keskmise kõrgusega 7-10m, võimalik et üksikeksemplarid küünivad ka 11-12 meetrini. Osaliselt on seal raiesmikku tehtud ja kasvama jäetud "seemnepuude" kõrgust võib hinnata proportsioonis kõrvaloleva inimesega. Kuigi palju on seal tihedat/kõrget veel ka järel aga võib karta et maha võetud osa võis just see võimsaim olla kuna sealt sai väärt puitu. http://static2.nagi.ee/i/p/959/4/2397617903f3a0_l.jpg/1

Lisa kommentaar

Email again: