RMK teadusvideo: kuidas mõõta laseriga metsa? 21.12

RMK teadusklippide sarjas tutvustab Eesti maaülikooli vanemteadur Mait Lang, kuidas saab laseriga metsa mõõta.

Metsa saab mõõta mitmel viisil. Kui tavaliselt käib metsas inimene, siis saab ta puid ja maapinda katsuda. Kasutades aga metsa mõõtmiseks kaugseiret, siis metsa ei katsuta, vaid infot kannab mõõtmisseadmeteni valgus. Eesti Maaülikooli vanemteadur Mait Lang tegeleb metsade kaugseirega ehk mõõdab metsa ja puid lennukitelt ja satelliitidelt metsast peegeldunud valguse abil.  

Eestis teeb kõige rohkem kaugseirel põhinevaid mõõtmisi Maa-amet, kes igal aastal katab lendudega ühe neljandiku Eestist. Lennukilt tehakse fotosid ja samal ajal mõõdab maapinda ka lennuki peal olev laserskanner. Laserskanner ehk lidar saadab välja laserkiiri ja ning registreerib kiirte peegeldumise asukohtade koordinaadid.  

Lidarit võib võrrelda lasersihikuga, millega saab seinale täppi näidata. Lidar monteeritakse lennuki külge ja see saadab välja umbes 100 000 impulssi sekundis. Mõõteseade  teab suunda, kuhu impulsid saadetakse, lennuki asendit ja mõõdab laserimpulsi tagasipeegeldusi. Peegelduste koordinaadid salvestatakse failidesse ja saadakse kolmemõõtmeline maapinna mudel. Kui see punktiparv on metsa kohalt, saadakse kolmemõõtmeline metsamudel. Metsas tekivad peegeldused peamiselt puuvõradelt, aga ka maapinnalt ja selle suhte määrab võrastiku tihedus.  

Punktiparvedest saab  hinnata samu takseertunnuseid, mida taksaator metsas hindab. Need on puistu struktuuri kirjeldavad tunnused, mis on vajalikud metsamajanduslike tööde planeerimiseks – metsa kõrgus, puude arv metsas, tüvemaht. Punktiparvede eelis võrreldes taksaatoriga on see, et nad katavad suurt ala.  

Eesti metsades tehtud uuringud näitavad, et laserskanneerimise andmete kasutamisega on võimalik metsataksaatoril oma tööd optimeerida ja lidarandmetel põhinevadl suurte alade kohta koostatud kaardid on taksaatorile metsa mõõtmisel edaspidises töös tõhusaks abivahendiks.  

RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.