Männi katsealale lisandusid kahe hiidmänni järglased 05.06

5. juunil istutati Põlvamaal, Nohipalo hariliku männi katsealale viimased puud, Ootsipalu hiiglase ja Kuningamänni järglased. Sellega lõppes hariliku männi katsekultuuride rajamine. Järgnevatel aastatel valitakse paremad kloonid seemlatesse.

Hariliku männi selektsiooniprogrammi osas alustasid Eesti Maaülikool ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostööd 2011. aastal. Eesmärgiks oli leida 450 hariliku männi plusspuu ehk paremate kasvu- ja kvaliteediomadustega puude järglaste seast parimad.

„Meie lõuna- ja põhjapoolsed naabrid on metsaselektsiooniga meist tublisti ees. See pani mõtlema ja innustas tegutsema,“ rääkis projekti vajalikkusest RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Selleks, et ca 15 aasta pärast mõõta ja selgitada, kas ning millised valitud puude järglastest kannavad edasi oma vanemate häid kasvuomadusi, oli vajalik rajada katsekultuurid.“  

Selektsiooniprogrammi juhi, Eesti Maaülikooli metsaselektsiooni teaduri Tiit Maateni sõnul on plusspuude seemneid kogutud metsadest üle Eesti. „Esialgne analüüs tehti Metsaregistri andmete abil,“ selgitas Tiit Maaten. „Valisime välja metsad, kus potentsiaalselt võiksid olla plusspuud ja seejärel käisime metsas koha peal vaatamas ja seemneid kogumas. Abiks olid ka RMK metsaülemad, kes oma piirkonna metsi hästi tunnevad ja teavad, kus Eesti kaunimad puud kasvavad.“ 

Tänaseks on nelja Eesti erinevasse paika seitsme aasta jooksul istutatud kokku 46 700 pisikest mändi. 5. juunil lisandusid Nohipalo katsealale viimased plusspuude järglased, mis on kasvatatud maailma kõrgeima männi, Ootsipalu oru hiiglase ning ligi 400-aastase ja 3,4 meetrise ümbermõõduga Järvselja Kuningamänni seemnetest. Hariliku männi katsekultuuride rajamine sai sellega lõpule. Järgnevate aastate ülesandeks on kuuse ja kase katsekultuuride rajamine. 

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust. 

Pildigalerii 5. juuni hiilgaste istutamisest leiab siit.

Lisainfo:
Tiit Maaten
Eesti Maaülikooli metsaselektsiooni teadur
tiit.maaten@emu.ee
5855 2585

Tiit Timberg
RMK juhatuse liige
tiit.timberg@rmk.ee
5045761