Lageraie

Metsa vanus 40-100

Selge sõnum

Meie ja metsa eluring

Räägime ja näitame, kes meie metsa eest hoolitseb, kuidas käivad erinevad metsatööd ja miks neid vaja on.

Põnevat tutvumist! RMK

Tekstinupp Videonupp
  1. Seemnete kogumine
  1. Metsataimede
    kasvatamine
  2. Metsataimede
    kasvataja
  1. Maapinna ettevalmistus
  2. Metsa uuendamine
  3. Metsaistutaja
  4. Kuidas tuvastada puidust seeni?
  1. Metsauuenduse
    täiendamine
  2. Metsauuenduse
    hooldamine
  3. Kuidas taltsutada
    männikärsakat?
  1. Valgustusraie
  2. Võsasaemees
  1. Harvendusraie
  2. Metsateadlane
  3. Harvesterijuht
  4. Sanitaarraie
  5. Teadus- ja
    rakendusuuringud
  6. Kuidas raied mõjutavad
    metsa süsinikuringet?
  1. Metsakorraldaja
  2. Metsatööde
    planeerimine
  3. Metsa
    inventeerimine
  4. Metsaülem
  5. Raieplaanide
    avalikustamine
  6. Kuidas mõõta laseriga metsa?
  7. Kuidas ennustada
    metsa kasvu?
  1. Tee-ehitaja
  2. Metsateed
  3. Metsakuivendus
  4. Kuidas mõjutab kuivendamine
    süsinikuringet?
  1. Jahimees
  2. Loodusõpe
  3. Jahindus
  4. Looduses
    liikumine ja
    sportimine
  5. Fotograaf
  6. Metsaannid
  7. Pärandkultuur
  1. Looduskaitsja
  2. Kaitsealused metsad
  3. Looduskaitsetööd
  4. Kuidas päästa metsist?
  5. Mis on
    tume elurikkus?
  1. Lageraie
  2. Harvestermõõtmine
  3. Kuidas raiuda metsa?
  1. Puidu
    kokkuvedu
  2. Puidu
    väljavedu
  3. Puiduenergeetika
  4. Kuidas koristada metsa?
  5. Miks juurida kände?
  1. Saekaatrimees
  2. Puitmajamees
  3. Puidumõõtja
  4. Puidu mõõtmine
  5. Puidu müük
  6. Kuidas toota
    tselluloosist plasti?

SEEMNEST ALGAB ELURING

RMK ülesandeks on tagada Eesti metsaomanikele piisav metsaseemnete varu. Seemnevarus hoitakse meie peamiste puuliikide – hariliku männi, hariliku kuuse ja arukase seemneid.

Okaspuude seemnevaru tagamiseks varutakse käbisid. Neid hoitakse kuivatis, kuni seemnesoomused avanevad. Siis eraldatakse käbidest seemned ning need puhastatakse ja sorteeritakse. Edasi rändavad väärtuslikud seemned külmkambrisse hoiule.

Arukase seemnete varumine on lihtsam. Kaskede seemneid saadakse urbadest ning seemnekaski kasvatatakse spetsiaalsetes kasvuhoonetes ja kasvatusväljakutel.

MILJONID PISIPUUD ALUSTAVAD METSAELU

Igal aastal istutab RMK riigimetsa miljoneid pisikesi metsataimi. 2021. aastal pannakse neid kasvama 24 miljonit – kõige enam mändi, kuuske ja kaske, veidi ka sangleppa ja tamme.

Metsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK valmis oma kaheksas taimlas üle Eesti. Korraga sirgub seal umbes 40 miljonit metsataime. Metsaeluks valmistumine võtab taimedel aega 1–3 aastat.

MAA TULEB ISTUTAMISEKS ETTE VALMISTADA

Maapinna ettevalmistus metsas on sarnane põllu kündmisega, kus omavahel segatakse viljakas ja vähem viljakas mullakiht. Lisaks eemaldatakse mullalt kõdu ja alustaimestik, et istutatava taime juured ning külvatav seeme ulatuksid sügavale maa sisse ning hakkaksid hästi kasvama.

RMK UUENDAB KÕIK riigimetsa RAIESMIKUD

Pärast lageraiet mets uuendatakse. Juba enne raiet on selge, millist puuliiki soovime seal tulevikus kasvatada. Umbes 80% raiesmikest uuendatakse istutamise ja külvamise teel ning kuni 20% jäetakse looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele jäetakse raiesmikud, kus loodus suudab ala ise sobivaima puuliigiga uuendada. Enamasti on need kaasikud, haavikud ja sanglepikud.

NOOR METS ON KINDLA HOOLE ALL

Kasvama pandud puid tuleb kindlasti hooldada. Selle käigus puhastatakse puukeste ümbrus konkureerivatest rohttaimedest ja puudest. Metsauuenduse hooldamist tehakse kuni 5-aastases metsas.

NOORENDIKUD VAJAVAD VALGUST

Valgustusraie on kõige olulisem metsakasvatusvõte. Sellega kujundatakse noorendike liigilist koosseisu ning parandatakse kasvama jäetavate puude valgus- ja toitetingimusi.

Valgustusraiet tehakse noorendikes, üldjuhul 5–20-aastases metsas. Lähtuvalt puu liigist ja mulla viljakusest tehakse valgustusraiet mitu korda.

KESKEALIST METSA HARVENDATAKSE

Harvendusraie eesmärk on parandada kasvama jäetavate puude toite- ja valgustingimusi, et raieküpsesse ikka jõudes oleks puitu võimalikult palju ja et see oleks kvaliteetne. Harvendusraiet tehakse keskealises, 20–60 aasta vanuses metsas.

METSAKAHJUSTUSED TULEB KÕRVALDADA

Sanitaarraiet tehakse, kui mets on saanud oluliselt kahjustada. Kõige tavalisemad kahjustuste tekitajad on seened, putukad, loomad, tuli ja tugev tuul.

Sanitaarraiega peatatakse kahjustuste levik ning see võib olla vajalik ka ohutu liikumise tagamiseks metsas.

METSAS TULEB TARGALT TOIMETADA

Muutuvad keskkonna- ja majandustingimused nõuavad metsa majandajalt üha uusi teadmisi. RMK rahastab rakendusuuringuid, mis aitavad muuta metsade majandamist efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks. Neid aitab välja valida teadlastest ja erialaekspertidest koosnev RMK teadusnõukogu. Loe teadustegevusest rohkem siit.

metsatöid plaanitakse pikalt ette 

Selleks, et meie mets säiliks, võetakse raiemahte arvutades arvesse nii olemasolevate küpsete kui ka juurde sirguvate metsade varu.

Võimalikud raiekohad planeeritakse ette kolmeks aastaks. Täpne valik nende vahel tehakse jooksvalt, sõltuvalt näiteks ilmaoludest.

Raiete hoolikas kavandamine tagab metsade ühtlase kasutamise, tööde kvaliteedi ja suurema kuluefektiivsuse.

METSA seisukord on teada

Inventeerimise käigus kogutakse andmeid meie metsade paiknemise, seisundi ja varu kohta. Hea ülevaade metsade seisukorrast võimaldab kaitsta ka sealseid loodusväärtusi. Samuti on võimalik välja arvutada näiteks seda, kui palju metsa päevas keskmiselt juurde kasvab.

Kui metsade seisukorra kohta on täpsed andmed, saab teha tarku ja hästi läbimõeldud otsuseid. 

raiekohad on avalikud

Info RMK poolt riigimetsas teostatavate tööde kohta on kättesaadav RMK metsatööde kaardilt. Enne raiesse minekut tuleb igale raiekohale taotleda metsateatis, väljastatud teatisi näeb elektroonilisest metsaregistrist.

RMK on teatud metsad määratlenud kõrgendatud avaliku huviga metsadena. Nendeks on pika ja traditsioonilise kasutusega metsad suuremate linnade lähiümbruses ja RMK puhkealade intensiivselt kasutatavad tsoonid. Seal kavandatakse raiet eriti hoolikalt. RMK tutvustab oma raieplaane nendel aladel ka kohalikule omavalitsusele ja seotud huvirühmadele, et kohalik kogukond teaks, mis töid nende ümbruskonnas plaanitakse. Info kaasamiskoosolekute kohta leiad RMK kodulehelt. 

Juhul, kui sul on küsimusi oma lähikonna riigimetsa kohta, pöördu vastava RMK metskonna poole.

Metsateed on kõigile kasutamiseks 

RMK metsateed on rajatud selleks, et võimaldada metsade majandamist ja puidu vedamist. Raie ja puiduvedu ei toimu metsas pidevalt ning nii saab metsateid kasutada  ka muul otstarbel – sportimiseks, matkamiseks, looduspuhkuseks jms. 

On vältimatu, et metsa majandamisega võivad kaasneda metsateede kahjustused. Nende parandamise kiirus sõltub eelkõige ilmast, aga ka metsatee olulisusest metsade majandamisel. Nii võib esineda perioode, mil RMK metsatee kasutamine on raskendatud, seda eriti linna- ja maanteeliikluseks mõeldud sõiduvahenditele.  

Metsakuivendus tõstab puidu kvaliteeti

Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligi kaks korda. Omal ajal metsa rajatud kuivenduskraavid parandavad metsa kasvutingimusi ja tõstavad metsast saadava puidu mahtu ning kvaliteeti. Teadlaste hinnangul kasvab tänu metsakuivendusele Eestis igal aastal ligikaudu üks miljon tihumeetrit puitu rohkem.

Metsakuivendus võimaldab ka pikendada puidu kokku- ja väljaveo perioodi, mille tõttu väheneb pinnase ja metsateede kahjustus. 

Metsade kuivendamisega seostub ka negatiivseid keskkonnamõjusid. Seetõttu uusi kuivendussüsteeme riigimetsa reeglina ei rajata, samuti ei rekonstrueerita neid rangelt kaitstavas metsas.  

loodusõpe lähendab metsaga  

RMK pakub külastuskeskustes üle Eesti laia valikut õppeprogramme nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lisaks tegutsevad RMK hoole all Elistvere loomapark ja Sagadi metsakeskus ning metsatarkust jagatakse RMK veebilehel.

2020. aastal viis RMK läbi 3036 loodusõppeprogrammi, millest sai osa 39 500 inimest.

JAHT ON HOBI PALJUDELE

RMK hoole all olevad metsad on meelispaigaks paljudele jahimeestele. RMK ise jahti ei korralda, seda teevad lepingute alusel kohalikud jahimehed.

Jahipidamisega kaasneb ka ulukihoole, näiteks viiakse metsloomadele toitu ja paigaldatakse soolakuid.

MINE METSA!

RMK pakub looduses liikumise võimalusi üle Eesti, RMK hooldada ja hallata on ligi 6000 puhkerajatist. Looduses liikujate päralt on üle 3100 kilomeetri matkaradu, Eestit läbiva pika matkatee kolm haru, sadu lõkkeplatse ning kümneid telkimisalasid, metsamaju ja metsaonne.

Looduses liikudes tuleb järgida igaüheõiguse põhimõtteid. Tuld tee vaid selleks ette nähtud kohas ning pea meeles lihtsat põhimõtet – kõik, mis jõuad metsa tuua, jõuad sealt ka välja viia.

Oma retke kavandamiseks külasta RMK looduses liikujale mõeldud veebilehte või tutvu RMK mobiilirakendusega.

Metsaannid on igaühe päralt

Riigimets on avatud kõigile, mets oma andide – marjade, seente ja ravimtaimedega – on tervise varaait ja Eesti inimene oskab seda hinnata.

PÄRANDKULTUUR ON KÕIKJAL

RMK eestvõttel on üle Eesti kaardistatud enam kui 40 000 pärandkultuuri objekti. Levinumad neist on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed. Tänaseks on see kõik ka kaardile kantud. Pärandkultuuri objekte tasub arvesse võtta näiteks metsamatka planeerides. Selleks on tõhus abimees Maa-ameti geoportaal.

Kui tead veel huvitavaid paiku, hooneid või loodusobjekte, mis vääriksid pärandkultuuriks kuulutamist, anna sellest RMK-le teada siin.

kolmandik METSAST ON KAITSE ALL

Meie looduse eripärade ja mitmekesisuse säilitamiseks on kolmandik Eesti metsast kaitse all. Omakorda poolel sellest alast on keelatud igasugused metsatööd ning sageli ka inimeste liikumine. Kaitstavate metsade osakaal Eestis on üks Euroopa suurimaid.

Loodusväärtustega arvestatakse ka majandatavates metsades. Kevadel peab RMK riigimetsades raierahu, et metsatööd ei segaks lindude ja loomade pesapunumist ja uue põlvkonna eest hoolitsema asumist.  Samuti arvestatakse elurikkuse tagamisega metsaparandustöödel, mille käigus rajatakse settebasseine, koolmekohti ja tiike.

Looduskaitsetööd tagavad elurikkuse

RMK kohustuste hulka kuulub looduskaitsetööde korraldamine riigimaal. Selleks taastatakse ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid elupaiku, hooldatakse kaitstavaid loodusobjekte, viiakse läbi liigikaitsetöid jms. Viimase juures keskendutakse praegu eelkõige metsisele ja lendoravale. 

Lisaks otsestele looduskaitsetöödele arvestab RMK elurikkuse tagamisega ka majandusmetsades, säilitades lageraie lankidel säilikpuud ja lamapuitu ning väärtuslikke kooslusi avamaastike servades ja veekaitsevööndites.   

Küpses metsas tehakse lageraiet

Puit on keskkonnasõbralik ja kiiresti taastuv loodusvara. Raiutud puit jõuab inimeste kasutusse kas maja, mänguasja, raamatu või millegi muu näol. Et saaksime puitu kasutada, tuleb teha lageraiet.

Lageraiet tohib teha, kui on saavutatud lubatud raievanus või raiediameeter. Lubatud raievanus sõltub puuliigist ja mulla viljakusest. Väikseim lubatud lageraie vanus on 30 aastat ja suurim 130 aastat.  

Igal aastal raiub RMK 1% oma metsamaa pindalast. Sellega on tagatud, et küps riigimets ei saa kunagi otsa.


Raiutud puidu kogus on täpselt teada

Raiehooajal töötab RMK heaks iga päev 100 harvesterit ehk langetusmasinat ja 125
forvarderit ehk kokkuveomasinat.

RMK praaker saadab iga raielangi kohta harvesteri arvutisse raielangi piirid ja tootmisülesande. Harvesterioperaatorid jälgivad langi piire arvutiekraanil ning harvesteri tarkvara leiab kohad raiutud puul, kust lõigates (järgates) saab puust kõige enam tulu.

Raiumisega samaaegselt toimub ka puidu mõõtmine harvesteri pea küljes paiknevate andurite abil. Harvesterid mõõdavad puitu väga täpselt, lisaks toimub pidev kontrollmõõtmine. Harvesterioperaatorid saadavad iga päev RMK-le info selle kohta, kui palju ning millist puitu on metsas raiutud.

Puidu kokkuvedu on targalt läbi mõeldud

Raielangil toimetavad rasked masinad. RMK planeerib oma tegemisi targalt, leides raietöödeks parima aja ja viisi. Selleks koostatakse kaart, millel on näidatud, kus tohib kokkuveomasinaga sõita ja kuhu tuleb luua vahelaoplats puidu ladustamiseks. 

Vältimaks metsateede kahjustamist kokkuveol, loob RMK vahelaoplatside kõrvale vajadusel eraldi kokkuveoteed. Selleks raiub RMK metsa kuni 10 meetri ulatuses teeservast.

Kui metsasihid või raielangi pinnas kokkuveo käigus ikkagi kahjustatud saavad, korrastatakse need esimesel võimalusel.


metsasektor annab tööd tuhandetele

RMK heaks töötab veoperioodil iga päev ligikaudu 115 puiduveokit, mis veavad metsast välja ligikaudu 10 000 tihumeetrit puitu päevas. 

Ühe miljoni tihumeetri puidu varumine, vedamine ja töötlemine loob ekspertide hinnangul Eestis vähemalt 2350 töökohta.  

Puit teeb toad soojaks

Eesti on võtnud endale kohustuse suurendada taastuva energia osakaalu energiatarbimises. Rajatud on koostootmisjaamu, mis kasutavad valguse ja soojuse saamiseks taastuvat loodusvara ehk puitu. Tooraineks sobivad võsa, peen ümarpuit ja raidmed (puude ladvad ja oksad).

RMK hakib energiapuidu toorainet metsateede ääres ning kasutab selleks kuut hakkurit ja 18 hakkpuiduveokit. Nii tagatakse ligikaudu 17 000 majapidamise aastane energiavajadus.

PUItU MÕÕDAVAD ASJATUNDJAD

Suurem osa palkidest mõõdetakse täpsete mõõteseadmete abil saeveskite mõõtmisliinidel, väiksem osa aga käsitsi otsatollimise teel ja kooreta.

Paberi- ja küttepuidu mõõtmisel määratakse virna maht ja arvutatakse puidu kogus kooreta ja õhuvahedeta. Sel viisil saadakse ruumimeetrist tihumeeter.

Suurem osa puidust jääb Eestisse

RMK on Eesti suurim puidumüüja. Metsast varutud puit jaguneb palgiks, paberipuiduks ja küttepuiduks.

Meil on hästi arenenud sae-, vineeri- ja höövlitööstus, mistõttu töödeldakse suurem osa riigimetsa palkidest kodumaal.

Paberipuidust töödeldakse siin kolmandik. Viimastel aastatel kiiresti arenenud pelletitööstus tarbib olulise osa küttepuidust. Tänu koostootmisjaamadele on turgu ka vähemväärtuslikule puidule, sest raietegevusest maha jäänud okstest ja latvadest toodetakse energia saamiseks hakkpuitu.

Pööra ekraani

Rakendus töötab ainult laiformaadis