2004. aasta märksõnadena jäid ajalukku miljoni puu metsaistutustalgud maikuus. Kui paar aastat varem Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatava üldtantsupeo juhil Kalev Järvelal käis peast läbi mõte siduda 2004. aasta üldlaulu- ja üldtantsupidu metsaistutustalgutega, ei kujutanud keegi ette selle ürituse paisumist kogu Eestit hõlmavateks talguteks. Algne idee oli istutada lauljate ja tantsijatega metsa puutaimed rõhutamaks metsa olulisust meie rahvale ja kutsuda sellega üles kõiki istutama oma puud. Koostöös Eesti Metsaseltsiga arendati ideed selle õnnestumise nimel edasi.
Aasta hiljem tekkis sarnane idee ka Euroopa Liidu infosekretariaadis peetud mõttetalgutel, kuidas Eesti võiks riikide liiduga ühinemist tähistada. Riigikantselei võttis teema ka enda mureks ja oli vastutav 1. mai kui tähtsa päeva ürituste koordineerimisel. Erinevuseks peoliste soovile oli üleskutse korras leida vabatahtlikud istutajad. Vast kõige keerulisem oli kaks täiesti erinevat projekti omavahel kokku sobitada, sest eesmärgid olid erinevad. Kui tantsijad ja lauljad olid selle ammu sihiks võtnud, siis kõik teised istutajad osalesid vabatahtlikult ja neile oli see üllatus ning võibolla ka ootamatu võimalus puutuda kokku metsaistutamisega.
Vajalikud raielangid eraldati RMK metskondade poolt varakult ning samuti said erametsaomanikud oma kinnistud välja pakkuda. Nemad tegid seda läbi maakonna keskkonnateenistuste ning mitmel pool ka kohalike metsaühistute kaudu. Kuna eelnevalt olid istutamise kuupäevad kokku lepitud, siis tekkis metsaomanikel mure, kas ikka välja valitud aladele tuleb piisavalt inimesi ja töö saab tehtud. Istutajate registreerimine käis läbi interneti, kus oli info lankide asukohtade ja suuruse kohta ning istutuskalender. Iga soovija sai omale meelepärase koha välja valida ja end koos pere või sõpradega kirja panna. Kuid juba esimesel paaril päeval pärast registreerimise algust sai see mure murtud, sest huvi oli tõesti suur. Kokku osales meeldejääval ettevõtmisel tuhandeid vabatahtlikke ning laulu- ja tantsupeolisi.
1.-16. maini 2004 toimunud metsaistutustalgute käigus pandi Eesti riigi- ja erametsadesse kasvama üle ühe miljoni väikese puu. Riigimetsa istutati taimi kokku 353 hektaril 0,7 miljonit, erametsas pandi kokku 240 hektaril kasvama 0,3 miljonit noort puud. Istutati peamiselt nelja-aastaseid kuusetaimi, samuti männi- ja kasetaimi, vähemal määral teisi puuliike.
Kõikidele lankidele paigaldati Eesti Metsatööstuse Liidu hangitud kodumaisest kasest valmistatud vineertahvlid, kus asjakohane tekst istutustalgute kohta peale põletatud. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning RMK rahalisele toele said kõik istutajad pärast tööpäeva ka korraliku kõhutäie ning tagatipuks tuleb öelda, et ka vanajumal oli nende paari nädala jooksul helde ning soojendas ülalt poolt.
Võrdluseks olgu toodud ka kogu 2004. aasta istutusmaht, sest miljon puud on küll suur arv, kuid tegelikult istutatakse igal aastal tunduvalt rohkem metsa. 2004. aasta kevadel istutati Eesti riigimetsa ligi 11 miljonit noort puud ning erametsa ligi 3 miljonit puud, seega talgute korras umbes 7%. 2013. aastal istutati riigimetsadesse aga juba 18,4 miljonit puud. Aga see pole kõige tähtsam. Hoopis suurem väärtus on metsauuenduse ja -hooldamise vajaduse teadvustamises ka väljapoole metsaomanike ringi. Ja just seda tegid 2004. aasta kevadel kümned tuhanded vabatahtlikud.
Ulvar Kaubi RMK puiduturustusosakonna juhataja
