Soode päev

RMK haldab suurt osa Eestimaa soodest. Ka paljud kaitsealused sood on Eestis kuivendatud ja olnud kasutuses turbatootmis- või metsakasvatusaladena. RMK ülesanne on enda hallatavatel maadel kuivendamisega rikutud sooelupaikade veerežiimi taastamine ja eelduste loomine soostumisprotsessi jätkumiseks. Soode päeval külastati nelja erinevat märgala ja jagati infot ning kogemusi soode taastamisest. Vastuse said küsimused: Mis ohustab soid ja miks on vaja sooelupaiku taastada? Mida on vaja teha soode taastamiseks? Milline on sooelupaikade taastamise ökoloogiline taust, elupaikade taastamise põhimõtted ja töövõtted.

Soomaa rahvuspargis toimus matk Ördi raba idaserva taastamisaladele. Matkast osavõtt oli tagasihoidlik, aga selle võrra vahetum oli matkaliste ja retkejuhi omavaheline kontakt. Matkalised teavad nüüd, kuidas näevad välja kraavide sulgemiseks rajatavad paisud ja milline pilt avaneb taastatud soodes kraavisihtidel ja nendega piirnevas metsas. Retkejuhi abiga hinnati, millised muutused on looduses veetaseme tõusuga kaasnenud ja millised muutused seisavad veel ees. Matka teises pooles liiguti kraavidest eemale ja rabanõlva vanametsa varjus liiguti Ördi järve juurde, kus võeti nähtu kokku.

Lahemaa rahvuspargis Hara jääksoos tutvuti tehtud töödega RMK looduskaitseosakonna liigikaitse spetsialisti Margus Pensa eestvedamisel. Hara jääksoo on üks esimesi, kus RMK soode taastamisega alustas. Soode päeval vaadati järgi, millised võtted on olnud kõige tõhusamad. Uuriti, kas on juba märke soole omase elustiku taastumisest. Samuti saadi teada, kuidas seiratakse veetaset ning arutleti, millised on jääksoode taaskasutamise erinevad võimalused.

Koostöös Keskkonnaametiga Endla looduskaitsealal toimunud soode päev kulges mööda Endla järve matkarada, stardipaugu andsime üheskoos Kärde küla poolsest parklast, kust suundusime Endla järve poole. Enne Endla järve vaatlesime ja tutvusime RMK looduskaitseosakonna tööobjektiga ehk Kaasikjärve raba servaalade veerežiimi taastamistöödega, mis on ilusti matkarajalt vaadeldavad. Sealt suundusime Endla järve äärde, kus tutvustati Endla järve ning kaitsealal elavaid kotkaid. Edasi liikusime mööda Kõrgekallast Juta kivi juurde, et päiksepaistel ja Juta kivi loo saatel lõunat nautida. Edasi viis rada meid võimsate pärnadega puisniidule ja mööda Mustjõe kallast Männikjärve raba suunas. Männikjärve rabas mõõdeti vee läbipaistvust, mekiti laukavett. Matk lõppes Toomal, kus Elo Raspel andis ülevaate looduskeskuse ekspositsioonist. Endla fotogalerii leiad siit.

Koostöös Keskkonnaametiga Viidumäe looduskaitsealal toimunud päev algas Viidumäe külastuskeskuses Tatjana Oja loenguga taimeliikide geneetilisel tasandil uuringutest. Seejärel rääkis Mart Thalfeldt lühidalt Eesti Loodushoiukeskuse tegemistest soode, sealhulgas Viidumäe allikasoode taastamisel ja Viidumäe matkaraja taristu rajamisesel.
Ants Animägi andis lühikese ülevaate RMK töödest Viidumäe ümbruses.
Järgnes kehakinnitus värskes õhus külastuskeskuse õuel – pakuti pirukaid, kringlit ja kohalikku õunamahla.
Seejärel mindi matkale. Matka esimesel lõigul kirjeldas Ants Animägi raja ääres olevate männikultuuride looduslikumaks kujundamise plaani. Tööd algavad loodetavasti käesoleva aasta sügisel. Matkaraja ääres sai RMK tegemistest näidata hiljutist liigikaitsetööd peenelehelise hiireherne kasvukohas ning võsast ja mahalangenud puudest puhastatud metsatee lõiku. Üllar Soonik rääkis kohapealsest RMK matkarajast ja selle taristust.
Matka edasise juhtimise võttis üle Mari Reitalu, kes tutvustas raja ääres olevaid taimeliike, allikasood, infotahvleid.

Aitäh kõigile osalenud matkalistele!

Fotogaleriid vaata siit!