RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
27. november, 2017

Šaakalikaamera uudised

Esimesed šaakalid on valgustatud rannaribal juba käinud. Alates 24. novembri õhtust on võimalik rannas toimuvat näha ka pimedal ajal, kahe võimsa IR-lambi abil paistab valgustatud ala umbes 50m kaugusele vee piirini – luigedki paistavad kaugemal meres.

Valgustatud öödel on kaks šaakalit lonkinud mitmel korral vee piiril ning üks veidi julgem loom tulnud kaamera juures olevaid peibutuspalakesi nuusutama peaaegu roomates. Hirm sai temast aga enne võitu, kui suutis ivakese hamba alla saada.

Uus olukord vajab mõistagi veel harjumist, sest kohalikud šaakalid teavad iga kivi-kändu ja selle kandi tavapäraseid lõhnu. Vaevu punaselt hõõguvad lambiread kadaka otsas ja teised lagedal kivi taga vaia küljes ei jää umbusklikele märkamata, kaks kerakest kaablitki veel lisandunud oma lõhnadega kadaka alla.

Küll aga ülbed loomad harjuvad. Pole imestada, kui saabub hetk, mil elukas tõstab kaamerapostile jalga ja rihib sorina otse mikrofoni “koerale”.  

Kuna võiks kaamerapilti jälgida, et uut loomaliiki näha?

Viimase kolme öö vaatluste põhjal on muidugi ennatlik objektiivselt midagi  otsustada, kuid ööloom šaakal on, ja kui nälg vastapandamatult ei pitsita, siis enne pimedat praegusel aastaajal neid ei näe. Möödunud öödel on loomi nähtud kõige varem 21.15, hiljem 23.20 paiku, peale keskööd 00.42 ja 02.51. 24. novembri hommikul 7.42-7.45 kaamera ees käinud elukas paistis kehvakeste piltide järgi otsustades hoopis üksiku hundina. 

Jah, siin Metsküla-kandis õhtused kirikukellad ei löö, mille peale mõnes maailmanurgas šaakalid kohe ulguma pistavad. Meil on aga Kuressaare-Tallinn lennuk, mis kell 19.42 Metsküla juurest üle lendab. Siinsed šaakalid uluvad hoopis lennuki peale – peaaegu alati. Lühidalt kestva šaakalite ulgumise-klähvimise peale lähevad närvi ka küla koerad, kes veel mõnda aega sajatavad rahurikkujate üle. 

Allpool on võrdluseks šaakali ja rebase mõõdud määrajast “Euroopa imetajad”.                        

Mõõdud
Šaakal Rebane
Tüvepikkus:
65-105cm
58-90cm
Sabapikkus:
20-24cm  
32-48cm
Õlakõrgus:  
ca 50cm
35-40cm
Kehakaal:
7-15kg
6-10kg
                      
Seni Eestist tabatud šaakalid on kõik kaalunud vahemikus 10-13 kg.

Nii, et siis priske rebane võib olla sama raske kui noorepoolne lahjavõitu šaakal. 

PS. Seadmest tekkinud helimüra põhjus on teada ja esimesel võimalusel teeme selle kohapeal korda.

Lisa kommentaar

Email again: