Metsamajandus

Miks määratakse metsa vanust?
Metsa vanus on üks peamisi metsa iseloomustavaid tunnuseid. Tahame teada, missugused meie metsad on ja vanus on üks osa metsa kirjeldusest. Vanus koos kõrgusega annab meile teadmise metsa kasvukiirusest. Majandatavates metsades kavandame vanuse järgi metsas tehtavad tööd. Kui metsa vanus ületab seadusega kehtestatud küpsusvanuse, on majandatavas metsas lubatud uuendusraie.


Miks metsa raiutakse?
Mets saab ilma inimeseta hakkama, aga inimene metsata mitte. Inimesed vajavad puitu kütteks, ehituseks, mööbliks, paberiks ja paljuks muuks. Puitu kasutada on seejuures praeguses kliimakriisi kontekstis vägagi tervitatav – puud seovad kasvades süsinikku ja puit pakub materjalina arvestatavat alternatiivi nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele.


Selleks, et puitu kasutada, tuleb puid raiuda, uusi puid istutada või külvata ja hooldamisega kujundada uusi metsi. Selliselt saab puidust nii täna kui ka tulevikus erinevaid tooteid valmistada.

Mida enam piiratakse metsaraiet Eestis või mujal Euroopas, seda rohkem suurenevad raiemahud teistes piirkondades, sest globaalne nõudlus puidu järele jääb.

Miks kasutatakse harvestere?
Tänapäevased metsatöömasinad on töötegijale turvalised ja loodud metsatöö lihtsustamiseks. Harvester annab võimaluse puitu metsast välja tuua võimalikult väikeste kuludega. Tõenäoliselt ei ole paljud nõus maksma oma küttepuu eest oluliselt kõrgemat hinda selle nimel, et töö teeks ühe inimese ja harvesteri asemel ära 30 saemeest, kes kõik soovivad selle eest palka saada. Harvester teeb ära ka kogu arvepidamise ja andmete edastamise infosüsteemidesse.


Samuti ei nõua me teiste valdkondade inimestelt töövahendites mitukümmend aastat tagasi minemist, rääkimata sellest, et oleksime ise valmis autosid hobuvankritega asendama.

Miks tehakse lageraiet?
Kui me võtame metsast puidu kasutusele, siis peame vastavalt metsaseadusele metsa uuendama – kindlustama, et samal kohal hakkaks kasvama tulevikus meile samasugust väärtust andev mets. Säästvalt kasutatavates (majandus)metsades on eesmärgiks puistu kõrge tootlikkus ja hea tervislik seisnud ning raietelt saadav kvaliteetne metsamaterjal. Säästva arengu põhimõtteid silmas pidades koostatud metsaseadus annab metsaomanikule kirjelduse raieliikidest, mille vahel saab metsaomanik valida, et täita metsaseadusega pandud säästva metsanduse põhimõtteid. Raieliik valitakse tulemusliku metsakasvatamise aspektist lähtuvalt. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid tingimusi varem loonud tormid ja põlengud.


Kui raiuda metsast valikraiega ainult palgipuu ja jätta uuenemine looduse kanda, ei ole see tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik käitumine. Väga raske on sundida kuuse- ja männitaimi kasvama vähese toitaine ja kehva valguse tingimustes. RMK eesmärk on tagada, et ka tulevikus kasvaksid Eestis terved ja tugevad metsad, mistõttu on selle saavutamiseks vajalik raieliigi nimetus teisejärguline.

Miks mõnele liigile meeldib lageraielank?
Kuigi lageraielanki nähakse metsa lõpuna ja metsaliikide täieliku hävinguna, loob see siiski eluvõimaluse paljudele taime- ja loomaliikidele. Pärast raiet muutub ala valgusküllasemaks, toitainerikkamaks ja niiskemaks – kõik vajalikud muutused, mida on ajalooliselt siinses maastikus looduslikult põhjustanud ka tormimurrud ja põlengud.

Lageraielangil välja kujunevad kooslused olenevad metsa kasvukohatüübist ja mulla viljakusest. Männimetsast võib mustika asemel leida pohla. Männikute raiesmikel saavad kasvuhoo sisse ka kanarbik ja põdrakanep, kevadeti võib sealt leida kogritsaid. Kuusikute raiesmikele tuleb esimestel aastatel metsmaasikas, raiesmikele jäetavad oksavaalud on head kasvukohad aga vaarikatele.


Lagedatel aladel kasvavad õitsvad taimed pakuvad elupaika päevaliblikatele. Inimesele pakub langile tekkiv liigirikkus aga marjade, ravimtaimede ja ürtide kõrval ka mett. Nimelt toovad mesinikud aina enam mesitarusid suviseks korjeajaks raiesmikule, kus on tagatud puhas keskkond ja pestitsiidivaba mahemesi. Nooremas metsas käivad toitu noolimas põdrad, metskitsed ja hirved. Samuti on see lindude pesitsemispaigaks. Inimene saab noppida sealt marju ja seeni.

Miks jäetakse peale raiet kasvama üksikud puud?
Seemnepuud ja säilikpuud on vajalikud metsa uuendamiseks, loodusliku mitmekesisuse tagamiseks ning lageraiest tuleneva keskkonnamõju leevendamiseks. Seemne- ja säilikpuude jätmisega vähendame raielankide soostumist, lageraiele järgnevaid temperatuuride äkilisi kõikumisi, tagame loodusliku mitmekesisuse säilimise ja metsaökosüsteemi kiirema taastumise.


Seemnepuud jäetakse lageraielangile kasvama loodusliku uuenduse saamiseks kuni raiesmikule kasvama pandud noorte puude elujõuliseks saamiseni. Seemnepuudena säilitame mände, arukaski ja saari.

Säilikpuud on raiutava metsa kõige vanemad ja jämedamad elusad või kuivanud puud ning nende püstiseisvad osad, mis jäetakse lageraielangile raie käigus alles ning need eeldatavalt säilivad raiealal vähemalt mõnikümmend aastat. Säilikpuid hilisemate raiete käigus ei raiuta. Säilikpuu rolli täidab ka kasvama jäetud seemnepuu, kui seda ei raiuta peale metsauuendusliku ülesande täitumist. Säilikpuude ülesande täitmiseks sobivad kõik puuliigid.

Miks raiutakse noori puid?
Puid lõigatakse metsast erinevatel põhjustel – enamasti selleks, et tulevikus puiduna kasutatavatel puudel oleksid paremad tingimused kasvamiseks, et neil oleks kasutada rohkem toitaineid ja valgust. Metsa uuendamisel raiutakse ka need puud, mis ei ole uuendamise ajaks jõudnud nii vanaks kasvada kui ülejäänud puud. Vana metsa raiumisel muutuvad valgustingimused selliselt, et seni teiste puude varjus olnud puud ei suuda enam edasi kasvada ja surevad aja jooksul loomulikku surma. Metsaomanikul on võimalus kasutada need puud puiduna. Mõnes kohas, kus loodus on tekitanud vana metsa alla elujõulise järelkasvu, on see võimalik ka uuendusraiete korral raiesmikule kasvama jätta.


Miks tekivad lankidele rööpad?
Paratamatult metsatöömasinate kasutamisel tekivad lankidele rööpad. Üldjuhul sellised, mis ei kahjusta pinnast. Keelatud on teha metsa sügavaid rööpaid. Selle vältimiseks on vaja raietööde korraldajal raieaega planeerida, vihma ajal loobuda pehme pinnasega metsa minekust, panna oksapadi tee tugevdamiseks, külmal ajal teha talitee jne. Kui rööpad ikkagi tekivad, on nõue, et need tuleb esimesel võimalusel tasandada.


Miks jäetakse mõne raie puhul enamik puid kasvama?
Metsa kasvatamiseks tehakse erinevaid raieid enamasti selleks, et tulevikus puiduna kasutatavatel puudel oleksid paremad tingimused kasvamiseks.


Sellisel puhul valitakse välja kvaliteetsemad puud, millel on eeldus suureks kasvada. Hooldusraiete käigus antakse neile kasvuruumi ja raiutakse välja puud, mis nende kasvu segavad. Seeläbi saavad kasvama jäetud puud rohkem toitaineid ja valgust.

Miks ei majandata kõiki metsi püsimetsana?
Aga äkki juba majandame? Mis see püsimetsandus üldse täpsemalt on?
Püsimetsandust kui eraldi majandamise viisi ja terminit metsanduses ei ole. Me võiks seda mõistet vaadata laiemalt – looduslike piiridega eraldatud kompaktne metsaala, kus mets kogu aeg olemas.

Kui me läheme metsa, siis pigem suuremal alal asuvasse Vändra metsa, mitte eraldisele tunnusega AA001-1. Selle suurema ala piires peab metsal olema oskuslikult kujundatud (loe: majandatud) ebakorrapärane struktuur. Et mets alal oleks kogu aeg olemas, peab seal pidevalt kasvama korraga nii noori, keskealisi kui ka vanu puid ja olema ka metsaosi, mis jäävad raietest puutumata. Noorte ja keskealiste puude alale saamiseks on vaja teha raiet ja muid metsa kasvatamise töid. Ala neis piirides on kogu aeg püsivalt erinevas vanuses puudega kaetud või on siin-seal tehtud ettevalmistusi uute puude saamiseks alale.

Kui vaadata võimalikult kaugele ette, siis ükskõik millist raieviisi või metsa majandamise süsteemi me kasutame, tulemus on ikkagi üks – puidu kasutamiseks ja uute puude kasvatamiseks on vaja metsa raiuda lagedaid alasid. Raiudes metsast välja ainult üksiku palgipuu ja jättes uuenemise looduse kanda, ei ole see tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik käitumine.

Arvestama peab, et väga raske on sundida kuuse- ja männitaimi kasvama vähese toitaine ja kehva valguse tingimustes. Vajalik on teatud kriitilise suurusega vaba pinna olemasolu uute puude väljakasvatamiseks.
Maastikku oskuslikult paigutatud raiealadega on suurema, kompaktse ja looduslike piiridega eraldatava metsaala puhul tegemist sel juhul alati n.ö püsimetsandusega, sõltumata mis nimetuse all raietöid selle ala piires tehti.

RMK jaoks on oluline, et ka tulevikus kasvaksid Eestis terved ja tugevad metsad. Selle saavutamiseks vajalik raieliigi nimetus on teisejärguline.


Miks raiutakse nii palju?
Meie metsad on pidevas muutumises. See mets, mis inimesele tundub igavene ja jääv, kasvab ka suuremaks ja jämedamaks ning ka vananeb. Metsas käib lõppematu eluring. Vanad metsad asenduvad uutega, mis omakorda hakkavad saama vanemaks. Meil on lisaks lageraielankidele ka hulganisti noori ja keskealisi metsi, mis saavad iga aastaga vanemaks. Elame metsavööndis ja metsa pealetung on nähtav igal pool, kust inimene oma tegevustega on ära läinud. Metsa pindala saab väheneda vaid juhul, kui toimuvad mingid drastilised muudatused väljakujunenud maakasutuses.

Arvestades, et iga ettevõte, ka metsa majandav, luuakse kestma sajanditeks, on väheusutav, et kunagi saaks üldse tekkida teoreetilinegi võimalus metsa lõppemiseks liigintensiivse raie tulemusel. Peab olema ikka väga sõge, et raiuda korraga kogu mets. Raiutakse vaid koguseid, mis tagavad nii metsaomanike kui tarbijate kestlikkuse. Nii riigi- kui ka erametsaomanik kaitseb metsa eelkõige enda jaoks ja tarbeks.


Kui me kõik saame ühtemoodi aru, et puidu kasutamine on mõistlikum kui taastumatute loodusvarade kasutamine ja me oleme nõus ka sellega, et meist järeltulevatele põlvedele peab jääma samasugune võimalus puitu kasutada nagu meile täna, siis me nõustume ka sellega, et metsa kasutamise ärakeelamine ei ole lahendus, mis meid sellele eesmärgile lähemale viiks.

Metsatöid tehakse seal, kus see metsale antud hetkel kõige vajalikum on ja kus see meile meie tehnikaga ligipääsemiseks kõige sobilikum on. Leides kompromisse metsa vajaduste ja meie võimaluste vahel.
Näiteks aastas tehakse uuendusraiet kõigest 1% riigimetsamaast. Kõik raiesmikud pärast seda uuendatakse. RMK istutab aastas üle 20 miljoni puu. Nii pannakse igal aastal kasvama uus mets tulevaste põlvede jaoks.