Kevad 2024

2024. aasta kevad on saabunud ja aeg on tuurad kasvumaja basseinidest välja tuua. Osa tuurasid olid sobilikud jõkke asustamiseks ja 477 keskmiselt 11,1 grammist ühesuvist tuura viidi 6. mail Narva jõkke nende uude looduslikku elupaika.

Ülejäänud eelmisel suvel Saksamaalt toodud väikesed tuurad elavad ja kasvavad kuni sügiseni välitiikides, kus vesi päikese käes soojeneb ja kasvutingimused on head. Spetsiaalsetes sileda põhjaga ja automaatsete sööda doseerijatega varustatud sumpades on tuuradel parimad tingimused kasvuks, et olla valmis sügiseseks loodusesse asustamiseks.

Peaaegu ühe aasta vanused tuurad Põlula välitiikides.

Projekti külastas 9. ja 10. mail Euroopa Komisjoni CINEA agentuuri poolt projekti seiraja Luule Sinnisov. Kahe päeva jooksul tegime ülevaate projekti edenemisest, hetkeseisust ja järgmistest plaanidest ja arutasime projekti elluviimisega seotud küsimusi. Külastasime ka Põlula keskust, et tutvuda kalakasvatuse tegemistega ja tuurade kasvatamise nüansirikka ja pidevat hoolt nõudva tööga.

Kevade ja suve veedavad tuurad välitiikides spetsiaalsetes sumpades. Fotol: Kunnar Klaas tutvustab projekti seiraja Luule Sinnisovile Põlula vahendeid tuurade kasvatamiseks.

4. juunil toimus Põlulas projekti juhtrühma kolmas koosolek. Koosoleku päevakava oli:

1. Ülevaade tuurade seisundist ja levikust Läänemeres, Euroopas ja maailmas. Huvitava ettekande tegi Jörn Gessner, kes on Saksa Leibnizi Instituudi Sisevete Ökoloogia ja Kalanduse Instituudi juhtivteadlane, HELCOM tuura ekspertrühma juht ja Rahvusvahelise Tuura Kaitse Ühingu asepresident ning Pan-Euroopa Tuura kaitse tegevuskava kaasautor.
2. Ülevaate projekti tegevustest ja edenemisest tegid Meelis Tambets (Eesti Loodushoiu Keskus), Teppo Vehanen (Luonnonvarakeskus) ja Mart Thalfeldt (RMK).
3. Kunnar Klaas, Põlula kalakasvatuskeskuse juhataja andis ülevaate keskusest ja selle tegevustest ning tuura kasvatusega seotud küsimustest ja eesmärkidest. Toimus ka ringkäik keskuse ruumides ja territooriumil.

Projekti juhtrühm tutvumas tuura kasvatuse nüanssidega.

Lisaks projekti elluviimisega ja tuura seisundi parandamisega seotud teemade arutamisele käsitleti ka mitmeid muid jõgede ja ohustatud kalaliikidega seotud küsimusi, näiteks 2022. aastal Oderi jõel aset leidnud ökoloogilise katastroofi küsimusi.

5. juunil tutvusid projekti juhtivad eksperdid M. Tambets, J. Gessner ja G. Arndt Pärnu jõega, mis on projekti teine jõgi, kuhu asustatakse tuura noorjärkusid. Eesti Loodushoiu Keskuse ja Saksa eksperdid vaatasid koos üle olulisemad Pärnu jõe kalateede avamisega seotud kohad – Jändja, Kurgja ja Sindi paisu asukohad. Koos hinnati Pärnu jõe elupaikade sobivust ja kvaliteeti tuurale. Eksperdid jäid nähtuga väga rahule ja nüüd planeeritakse juba järgmist tuurade asustamist.

Pärnu jõgi ootab tuura tagasitulekut peale Sindi paisu eemaldamist. Fotol: M. Tambets, J. Gessner ja G.-M. Arndt võivad Pärnu jõega rahul olla.
Projekt “Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes” (LIFE21-NAT-EE-LIFE Baltic Sturgeon) viiakse ellu Euroopa Liidu LIFE programmi ja projekti elluviijate rahalisel toel.

Avaldatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ja ei pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) seisukohti. Nende eest ei ole vastutav ei Euroopa Liit ega CINEA.