Metsakorralduse algus ja metsaametkonna kujunemine
Metsakasutuse reguleerimiseks ning sellele reeglite kehtestamiseks alustati 18. sajandi lõpus metsakorralduse ning metsamajanduse organiseerimisega. Sellest ajast pärinevad esimesed algelised metsakorraldused (mets plaanistati, koostati aastalankide võrk, kavandati edasist majandamist jne) ilmusid esimesed metsanduslikud kirjutised, loodi toimiv metsaametkond ning hakati toonitama vajadust metsa kasvatada ja järjepidevalt majandada.
1779. aastal seati Liivimaa riigimetsadesse ametisse esimesed otseselt metsade majandamisega seotud ametnikud – Förster'id. Järgmisel aastal töötas Pärnumaal juba 5 taolist ametnikku, kelle jaoks koostati ka eriline ametijuhend. Nüüdsest läks raiete juhtimine ja kontroll üle metsaametnikele, kelle ülesandeks jäi ka raiekohtade kindlaks määramine.
Eesti Rahva Muuseum Fk 213 237
Aastal 1782. koostas Liivimaa peamajandusvalitsuse ülem Campenhausen juba üksikajaliku metsainstruktsiooni, mis omandas seaduse jõu nii Eesti- kui Liivimaal. 18. sajandi viimastel aastatel loodi Venemaal tsentraliseeritud metsaadministratsioon ja võeti vastu rida olulisi seadusi metsamajanduse organiseerimiseks. Riigimetsade suurusest, paiknemisest ja uuritusest sõltuvalt määrati kubermangu ametisse teatav arv Forstmeister'eid ehk metsaülemaid.
1802. aastal jõustus Venemaal seadus, mida esmakordselt nimetati Metsaseaduseks. Kuni 1820. aastateni toimusid metsakorraldustööd põhiliselt Liivimaal, kus talurahvaseadusest tulenes maade mõõdistamise ja plaanistamise nõue.
Erametsades olenes metsamajanduse organiseerimine mõisniku huvidest, teadmistest ja majanduslikest eesmärkidest. 1820. aastateni oli metsakorralduses valitsev lihtne aastalankideks jagamise meetod. Aastalangiks nimetati metsaosa, mis oli mingil aastal määratud raiumiseks. Kõige lihtsam viis aastalankide määramisel oli metsa jagamine võrdseteks geomeetrilisteks osadeks. Metsade aastalankideks jagamisega loodi metsa kasutamisel kindel kord ning vähendati suure ulatusega lageraieid.
Kuigi vanimad tänaseni säilinud kvartalisihid pärinevad juba 18. sajandi lõpust on tänapäevane kvartalisüsteem suures osas pärit 19. sajandi lõpust - 20. sajandi algusest. Metsa kvartaliteks jagades oli lihtsam metsa üle arvet pidada ja see lihtsustas metsa majandamist. Samuti oli mõisnikul lagedal sihil hea võimalus jahilooma tabamiseks. Metsasihtide peaülesandeks oli metsa väljaveo lihtsustamine ning toetuspunktide loomine lankide rajamisel. Ka tänapäeval aitavad mineraliseeritud sihid metsatulekahju korral tule levikut tõkestada.
Sihtide lõikumiskohtadesse paigutati kvartalite paiknemist ja numbrit näitavad postid. Kvartaliposti numbriga pale oli selle kvartali poole, mille numbrit ta näitas. Suurem enamus kvartaliposte oli puust, kuid kunagistest mõisametsadest on leitud ka üksikuid kivist kvartaliposte. Tänapäeval orienteerutakse metsamajandustöid läbi viies GPS-seadme ja arvuti abil ning kvartaliposte enam metsa ei panda. Veel säilinud kvartalipostid on mälestusmärgiks eelmiste põlvede metsatöödele.
Allikad:
Meikar, T. (koost.). 1997. Andres Mathiesen. Metsakorraldus. EPMÜ Metsandusteaduskond. Tartu.
Meikar, T., 1998. Metsakorraldus Eestis. Eesti Põllumajandusülikool. Metsandusteaduskond. Tartu.
Meikar, T., 2005. Metsaseadustest Eestis. Akadeemilise metsaseltsi toimetised XXII. Tartu
