Paburits, nagu kukerpuud veel kutsutakse, on tavaliselt umbes paari meetri kõrgune astelde ja kimpudes paiknevate sakiliseservaliste lehtedega lubjalembene põõsas. Teda on kevadel lihtne ära tunda aromaatsete kollaste õiekobarate ja sügiseste piklike punaste marjade järgi. 

Kukerpuu marjad on laialdaselt kasutusel toiduainetööstuses, põõsa kollakaid juuri kasutatakse meditsiinis sapiravimina, noored lehed on söödavad salatina.

Nii kukerpuud kui ka kikkapuud võib kohata ilutaimena Eesti koduaedades, kuid kukerpuud aeda tuues tuleb arvestada võimalusega, et koos kevadise imeliselt lõhnava õiepilve ja hästisäilitatavate väärtuslike marjadega tuleb kaasa tülikas külaline kõrrerooste, kellele kukerpuu on vaheperemeestaim.

Kikkapuust saab lisaks lugeda ja pilte vaadata blogi 25. septembri postitusest.

Oleks tore, kui aasta linnu, aasta looma, aasta puu ja aasta orhidee kõrval valiksid meteoroloogid aasta pilve ja geoloogid aasta kivi. Nii saaks neiski rohkem teada-kuulda.

Varasematel aastatel on aasta puuks olnud:

1996 – kadakas

1997 – kuusk

1998 – tamm

1999 – kask

2000 – pihlakas

2001 – mänd

2002 – pärn

2003 – vaher

2004 – lepp

2005 – haab

2006 – paju

2007 – saar

2008 – jugapuu

2009 – sarapuu

2010 – toomingas

2011 – jalakas ja künnapuu

2012 – õunapuu

2013 – lodjapuu

2014 – türnpuu ja paakspuu