RMK-l on käsil Endla looduskaitsealal erinevate soode servaalade taastamistööd. Kaasikjärve raba servaalade taastamistööd on jõudnud lõpusirgele, Linnusaare raba lääneservas on puistu manipulatsioonitöödega lõpetatud, ees ootab kraavide sulgemine ning Linnusaare raba idaservas on tänaseks pooled kraavid suletud ning ülejäänud kraavid on plaanis sulgeda käesoleva aasta lõpuks (kui ilmataat lepingust ikka kinni peab).

Nagu ühes varasemas postituses (http://rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/endla-soostiku-soode-taastamisest) sai öeldud, on Kaasikjärve raba servaalade taastamiobjekt  kõige paremini presenteeritav ja ligipääsetav, sest taastamistöid saab vaadelda otse matkaradadelt. Kaasikjärve tööobjektil teostatid kraavitrassidel puittaimede raie ning seejärel lükati kraavimulle kraavisängi ning ehitati kraavile pinnaspaisud, et juhtida kraavisängist vesi raba servaaladele. Tänase seisuga on Kaasikjärve objektil vaja veel paar käsitsi ehitatavat paisu ehitada ja siis saab lugeda tööd lõpetatuks. Projektalal ehitatakse kokku 65 paisu.

Linnusaare raba lääneserva taastamisalal on suuremad puistu manipulatsioonid ehk taastamisraied (nii alade lagedaks raiumised kui ka erineva kraadiga harvendamised) lõpetatud. Jäänud on veel üksikute metsatukkade raie, kuhu masinatega ligi ei pääsenud ning mis tehakse seetõttu käsitsi. Raietööd viiakse läbi sügisel. Tulevikus on põnev näha, kas ja millised puistu manipulatsioonid (raied) aitavad kõige enam sookoosluste taastumisele kaasa ning kuidas hakkavad erinevad alad edasi kujunema/arenema. Isiklikult leian, et kõige põnevam on jälgida endise lageda sookoosluse taastumist. Õhus on palju küsimusi: kas suudame ala veerežiimi niivõrd hästi taastada, et sellest kujuneb lage, üksikute puudega sookooslus või siiski hõre puissoo? Kaua sellise suure kompaktse lageda ala taastumine aega võtab, kui veetase õnnestub maapinna lähedale tõsta (ja seda seal ka hoida!)? Kraavide sulgemistöödega alustatakse loodetavasti lähipäevil. Tööde kestvust on raske hinnata, sest kõik oleneb suuresti ilmastikuoludest. Lääneserva projektalal ehitatakse kokku 260 pinnapaisu.

Siinkohal oleks vast hea meelde tuletada, miks üldse soode taastamisel viiakse läbi ka raietöid. Lühidalt kolm fakti:
1) Raietega paranevad valgusolud. Sookooslustele omased liigid on valguslembesed, tiheda puistu korral ei jõua piisavalt palju valgust maapinnani ning taimestik ei levi taastamisalale.
2) Tagada sademete jõudmine maapinnale. Liiga tiheda puurinde korral jääb suurem enamus sademeid puude võradesse ning maapind jääb kuivale. Niiskuslembesed sootaimed aga kuivas ei kasva.
3) Aidata kaasa veetaseme tõusule. Puud suudavad läbi oma elutegevuse väga edukalt veetaset alandada ehk toimub pidev transpiratsioon (ehk taimauramine ehk vee auramise protsess taimedest). On teada, et puistu tagavara suurenemine 100 m3/ha võrra alandab pinnaveetaset keskmiselt 20 cm (Lukin, 1988). Puurinde eemaldamise või hõrendamisega vähendame transpiratsiooniga eemaldatava vee hulka ning koos veerežiimi taastamisega suudame paremini tagada veetaseme tõusu maapinna lähedale ja selle püsimise. See loob soodsad tingimused niiskuslembestele sootaimedele.

Linnusaare raba idaserva taastamisalal on peamiseks tööks kraavide sulgemine. Poolel alal on kraavid juba kinni, teine pool võetakse töösse suve lõpul, sügise alguses. Väiksel alal, mis oli ka vanadel kaartidel hõreda puurindega/lage sookooslus, tuleb harvendada ka puistut. Töödega tehakse algust 2017. aasta sügisel, kui ilmastikuolud seda lubavad. Idaserva projektalal ehitatakse kokku 114 pinnaspaisu.

Ja kui kellelgi tekkis huvi, et kuidas sootaastajad teavad, kuhu kohta see pais ikkagi ehitada tuleb siis põgusa sissejuhatuse teemasse tegin ühes eelmises postituses:
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/kuidas-vesi-voolab-kuhu-vesi-voolab