Kevadkontsert: laulavad kõik
Kõik kontserdisaalid on meie jaoks veel suletud – karantiin! Ent sulelised artistid ei tea sellest midagi. Seepärast võime kuulata metsavokaali maikuist laiendatud repertuaari. Tasuta! Piletiostmise pealt kokku hoitud raha aga võib kulutada hea metsavarustuse peale, et oleks mugavam laulu nautida.
Iga teine kuu jääb maikuule muusikaliselt alla. Tõsi, ka aprillikuine mets helises juba mitmetest häältest: esimese kontserte andsid siis tihased, kuldnokad, punarinnad, vindid ja rästad. Kuid talvistelt välisreisidelt saabuvad tagasi aina uued lauljad – lehelinnud, kärbsenäpid, lepalinnud, põõsalinnud, pääsukesed ja teised esinejad, muutes kontserdi mitmekesisemaks.
Rasvatihane on üks esimestest, kes oma lihtsa laulukesega suurt kevadist kontserti alustab.
Avamäng
Kevad tundub alati esmalt aeglane, märtsi algusest saati toimuvad esimesed muutused kiirustamata, kuid juba siis on helitaust vähehaaval muutumas: isegi varesed kraaksuvad kevadiselt, varblased siutsuvad lõbusamalt, tihaste siristamine muutub valjemaks, kuulda on rohevintide kuristavaid hääle ja lõpuks, nii märtsi lõpus, hakkavad selles kevadises kooris soleerima kuldnokad.
Kuldnokad on andekad originaalitsejad ja matkijad, nende laulud on üsna omapärased: nendes kõlavad teistelt lindudelt üle võetud trillerid, samuti mitmesugused häälitsused, mis pole sageli isegi loodusliku päritoluga, kriginad, viled, klõpsatused. Kord kuulsin ma koduhoovi kuldnoka laulus helisid, mis sarnanesid kiirabisireeniga. Seega on kuldnoka repertuaar väga originaalne.
Kuldnoka repertuaar on väga originaalne.
Märtsi lõpus hakkavad askeldama ja energilisemalt laulma mitmesugused siin talvitunud metsalinnud: sageli võib kuulda puukoristaja vilistamist. Lauluks neid helisid nimetada ei saa, aga vilistada oskab puukoristaja meisterlikult – kord on tegemist lühikeste harvade, kord sagedaste viledega, kord trilleriga, mis sarnaneb liikluse reguleerija vilega (kui keegi seda veel mäletab).
Puukoristaja on vilekunstnik.
Allegro
Kuid tõelised linnukontserdid algavad aprillis, kui saabuvad punarinnad ja metsvindid. Siis täituvad kõik linnapargid ja ümbritsevad metsad nende lauluga. Neid ei ole raske eristada: punarinna laul on kõlav triller, otsekui sillerdavad klaaskuulid või väikesed kellukesed – need helid kostavadki praegu metsade, aedade ja parkide kohal.
Punarind on elegantse loomusega meisterlik laulja.
Arvatakse, et „metsvinti teab igaüks“. Aga praktika näitab, et kõigi linnaelanike jaoks ei kuulu see tähelepanuväärne lind prioriteetsete artistide hulka, teda aetakse sageli teistega segamini. Kuid niisugust olukorda saab hõlpsasti parandada: kui proovida korragi seda iludust tähelepanelikumalt vaadata ja kuulata tema valjuhäälset uhket laulu, mis kõlab otse pea kohal igas linnapargis, siis ei aja teda enam kunagi kellegi teisega segi. Siis võime julgelt öelda: „See on ju metsvint – teda teab igaüks!“
Metsvindi laul on vali, reibas, mažoorne, iseloomuliku lõpuosaga, mis meenutab suletõmmet allkirja lõpus.
Märtsis alanud kevadkontsert läheb ilma vaheaegadeta üle kõige huvitavamaks ja mitmekesisemaks maikuiseks osaks.
Metsaestraadil astus üles veel üks laulja – must-kärbsenäpp. Talle meeldib tõusta kõrgemale puulatva ja seal kaua laulda, lenneldes ühest kõrgemast paigast teise. Must-kärbsenäpi laul koosneb lühikestest ja kõlavatest trilleritest, mille helid on igal korral isesuguses järjestuses.
Must-kärbsenäpile meeldib lauldes ühelt kõrgelt kohalt teisele lennelda.
Trio
Peaaegu üheaegselt ilmuvad metsa kolm sümpaatset üksteisega sarnast lehelindu: salu-lehelind, väike-lehelind ja mets-lehelind. Nüüd loovad need kolm uut partiid koos punarinna ja metsvindiga peamise helitausta leht- ja segametsades.
Salu-lehelinnu laul on meloodiline, see sarnaneb metsvindi lauluga, kuid on õrnem ja ilma rõhutatud lõpuosata.
Salu-lehelinnu laul on otsekui metsvindi laulu vaiksem ja õrnem kaja.
Väike-lehelind, kelle rahvapärane nimetus on silk-solk, kordab väsimatult: „Tsilk-tsalk-tsilk-tsalk-tsilk-tsalk“, mets-lehelind aga alustab laulu aeglaselt kiireneva reaga „sip-sip-sip-sip“, mis lõpus läheb üle sirinaks „sirrrrrrr“. Vahel hakkab lind poole laulu pealt nukrakõlaliselt kaeblema.
Mets-lehelind laulab nii ennastunustavalt, et alati ei märkagi lähenevat fotograafi.
Linnukontserti kuulama on kõige parem tulla varahommikul – saab kuulda suurema hulga lauljate hääleharjutusi ja esinemisi. Paljud linnud puhkavad päeva ajal või on hõivatud muude tegevustega, seetõttu jääb päevane mets vaiksemaks.
Näiteks käblikut päeval vaevalt kuulda õnnestub – tema on hommikune laulja. Kuigi käblik on üks meie kõige väiksemaid linde, on tema laul üllatavalt vali, see koosneb lühikestest, kuid kõlavatest trilleritest.
Käblik on vaid veidi suurem pöialpoisist, kes on meie väikseim lind, kuid tema hääl on kõlav.
Rondo
Veel üks tähelepanuväärne laulja, keda kõik teadma peaksid, on musträstas. Rästaid leidub nii linnas kui linna lähistel, nii suvel kui talvel. Talvel rästale ei meeldi publiku jaoks esineda, kuid varakevadel võib end tema laulu kuulama unustada – ta on tõeline meister. Sageli võib näha, kuidas ta istub kõige kõrgema puu, televisiooniantenni või posti otsas, ja kuulda ühte meloodilist viisikatket teise järel, üks virtuooslikum kui teine.
Musträstas on tõeline laulumeister, tal on vaid kaks konkurenti – laulurästas ja ööbik.
Kui musträstast võib pidada meil talvituvaks ja lausa linnalinnuks, siis tema sugulane – laulurästas – on rändlind, kes saabub lõunamaalt aprillis ja elutseb reeglina metsades. Laulurästas on üks meie parimaid sulelisi lauljaid, tema kontserti soovitaksin ma tingimata kuulama minna.
Selle vokalisti laul on väljendusrikas, optimistlik, mõõduka tempoga ning koosneb korduvatest meloodilistest viisikatketest, viledest ja trillerdustest, mis on mõnikord üle võetud teistelt lindudelt, kuid hoopis kirkamalt esitatud. Mulle näib koguni, et laulurästa laul on ööbikulaulustki vaheldus- ja väljendusrikkam.
Laulurästas pälvib enne ööbikute saabumist õigusega parima laulja nimetuse.
Maikuus võib sageli näha ja kuulda veel mitmeid meisterlikke lauljaid – pruunselg-põõsalindu, mustpea-põõsalindu, väike-põõsalindu ja aed-põõsalindu – kõik nad laulavad kaunilt. Teistest sagedamini kohtab väliselt tähelepandamatut, kuid tõepoolest tegusat pruunselg-põõsalindu.
Tema laulud võivad olla lühemad või pikemad, kuid lühemad viisid kõlavad sagedamini. Все эти Kõik need hoogsad ja otsekui vulisevad meloodiad kostavad kusagilt kõrgest rohust või võsast, kuhu see lind tavaliselt putukaid jahtides peitub.
Pruunselg-põõsalinnu laulud on lühikesed, kuid lõbusad, aga kui paluda, laulab ta maha ka terve operetiaaria.
Maikuu keskpaiku saabub karmiinleevike – ilus lind, kes sarnaneb väikese kukega. Tema laulu võib kuulda meie parkides, metsaservades ja niitudel, veekogude lähedal ja rannas. Tema laul kõlab otsekui: „Vii-mu-viiul!“
Karmiinleevikesele meeldib uhkeldada ja ta laulab oma laulu reeglina puuladvas istudes.
Arioso
Ja siis saabub hetk, mil peaaegu kõikjal, kus leidub tihedaid põõsastike, kõlab ööbiku vali triller. Sellise tuntud laulja esinemist ei saa kuulamata jätta! Seejuures tuleb meeles pidada, et kõik tema kontserdid on täiesti heategevuslikud kuulajate psüühilise ja füüsilise tervise tugevdamiseks.
Ööbik on vaatamata sellele, et teda kutsutakse parimaks lauljaks, alati tagasihoidlik – silmatorkamatu sulestikuga ega otsi suurt publikut, vaid armastab laulda üksi, püüdes tihnikus märkamata jääda.
Meie metsades on nii palju lauljaid, et neid ei jõua kunagi ära kuulata, kuid isegi üks või mõned neist suudavad kuulajale anda nii palju positiivset energiat, et see tõstab tõenäoliselt immuunsust, mida on praegu vägagi vaja.
Ja nagu alati, kui lähed metsa mingil ühel põhjusel, siis kohtad seal veel palju muudki huvitavat. Praegu näiteks õitseb jänesekapsas – see on unustamatu vaatepilt!
Metsas õitseb jänesekapsas.
Kiirustage kuulma ja nägema!
Lisa kommentaar