RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
25. aprill, 2018

Kevadrände kaamera uudised

Sassi lagedatel rannaniitudel vinguv vali tuul ei näita vaibumise jälgi ja ragistab mikrofonis. Kõledusest hoolimata käib siin elavate ja läbirändavate lindude vilgas tegevus nende oma graafiku järgi.

Ootus näha laglesid-hanesid jalutamas otse kaamera ees on teoks saanud. Videost saame vaadata, kellest see linnumudru siis koosneb, segaparves on näha valgepõsk-laglesid, suur-laukhanesid ja rabahanesid. 

Arktilistel pärishanedel suur-laukhanel ja rabahanel on rände tippaeg ja mai keskpaigas lähevad viimased. Nende läbiränne meie aladelt lõpeb umbes kümmekond päeva varem kui valgepõsk-lagledel ja on kordades vähem arvukas. Kui Sassi poolsaare piirkonnast rändab läbi umbes 20 000 valgepõsk-laglet siis kogu Matsalu rahvuspargi aladelt umbes 50 000 lindu. 

Pesitsevate sookurgede häält on jätkuvalt kuulda Tauksi ja Sassi vahel asuva laguuni suunast. Seal kuskil roos neil pesa asub.

Madalast merest kostuvad laululuikede hääled vaikivad lähipäevil, sest kuuvahetusel lahkuvad nad koos väheste väikeluikedega äkki ja kiirelt artika suunas. 

Kohalikud kurvitsalised on juba pesapaigad sisse võtnud ja alustanud pesitsust. Kõige arvukamal Sassi niitude kurvitsalisel -  kiivitajal on juba munad pesas. Arvukuse vähenemise järjekorras pesitsevad kurvitsalised on siinsetel niitudel peale kiivitaja veel liivatüll, punajalg-tilder, merisk ja suur-koovitaja. Suur-koovitajat on kõikjal väga väheks jäänud ja siin pesitseb vaid üks-kaks paari, temalgi esimesed munad munetud.

Kalakajakas on samuti kurvitsaline ja rändlind – neid toitub praegu massiliselt madalas vees ning osa neist juba pesitseb suurtel kividel ja niidul rohus.

Värvulistest kõige arvukam pesitseja on muidugi põldlõoke. Üldse on siin seni pidevalt kuulda või näha umbes kümmekond linnuliiki.

Suur tänu lagle- ja hanevanale Aivar Leitole jagatud info eest, kes on hästi kursis nii jooksvate sündmustega kaamera juures kui alusandmetega.


Lisa kommentaar

Email again: