Metsa tuleb tingimata minna ja seda mitte ainult talvevarude täiendamiseks, vaid ka lihtsalt värsket metsaõhku hingama ja tervist turgutama. Võttes seenelkäiku kui üht põhjust, võib metsas näiteks sõpradega kohtuda või lihtsalt niisama jalutada. Metsa erilise mõju kohta on kirjanik Andrei Knõšev tabavalt öelnud: „Metsasuga kammib mõtted puhtaks.“

Praegu on niipalju seeni, et neid on võimatu mitte märgata. Isegi linnas, teede ääres ja muruplatsidel võib näha selliseid metsaseeni nagu tatikad, kasepuravikud, pilvikud, valged riisikad, külmaseened ja isegi kuuseriisikad, mis tähendab, et metsas on neid veel rohkem!

Ka minu aeda ilmus üks selline „kangelane“. Juba mitmendat aastat annavad nad mulle sellega mõista, et aeg on metsa minna külmaseeni korjama.
Sellised näevad nad välja, olles lillepoti alt välja roninud.


Külmaseeni korjatakse erinevalt kui muid seeni. Tuleb vaadata mitte üksnes maha ja jalgade ette, vaid ka üles. Mõned neist on roninud puutüvele, mitme meetri kõrgusele. Kõige paremal seeneajal võib külmaseente korjamine lõppeda poole tunniga – tõenäoliselt saate selle ajaga täis kõik kaasavõetud korvid, ämbrid, kotid ja vahel isegi seljast võetud jope. Paraku on külmaseente korjamise aeg väga lühike ning kändudele ja puutüvedele jäävad maalilistest seeneperekondadest vaid mustad riismed.


Reeglina seenelised korjamise juures harilikke külmaseeni ei erista. Meie metsades kasvab neid mitmeid liike. Näiteks minu juures kasvab Armillaria sinapina. Kõik nende liigid näevad üksteisega väga sarnased välja ning on ühtviisi maitsvad.


Nende seente toidus kasutamisel peab arvestama, et harilikud külmaseened on toorelt pisut mürgised. Seetõttu ei sobi külmaseened külmade suupistete jaoks ning neid tuleb tingimata eelnevalt kupatada. Pärast kupatamist võib neid igal viisil töödelda: praadida, marineerida, soolata ja püreestada.


Lisaks külmaseentele tahaksin tähelepanu pöörata sama levinud ja maitsvatele seentele – kitsemamplitele.


Kitsemampel on suurepärane seen, kuid tema tagasihoidlik ja silmatorkamatu välimus on seeneliste jaoks nagu halb nali: teda peetakse mittesöödavaks ja temast minnakse lihtsalt mööda. Veel hullem on aga see, kui mingisugust rõngaga mürgiseent söödavaks peetakse. Kahjuks seda vahel juhtub. Kuidas sellist muna-seent määrata?


Kitsemampel on hea saagikusega ja aitab seenelised hädast välja isegi seenevaesel aastal. Erinevalt külmaseentest on kitsemampel söödav ka värskena ning ei jää maitseomadustelt šampinjonile ja isegi kivipuravikule alla. Euroopas peetakse seda delikatessiks, mis sobib igat liiki töötlemiseks.

Kitsemamplit tasub lähemalt tundma õppida, et teda mõne eriti mürgise seenega mitte segi ajada.


On veel üks seen, mis väärib auväärset kohta külmaseente ja kitsemamplite kõrval. See on kõigile tuntud kuuseriisikas. Teda tunnevad isegi lapsed. Tänu suurele beetakarotiini sisaldusele on ta erksa punaka värvusega.

Meie metsades kasvab mitmeid liike kuuseriisikaid. Enamlevinud on
kuuseriisikas, Lactarius deterrimus


Kuuseriisikas on väga maitsev ja aromaatne seen, mis sobib igal viisil töötlemiseks. Lisaks väga headele maitseomadustele on tal ka palju muid kasulikke omadusi: kuuseriisikas sisalduval ainel on võime pärssida paljude bakterite kasvu. Kuuseriisikas on üks kõige kergemini omastatavaid seeni ning toiteväärtuselt võrreldakse teda näiteks looma- ja kanaliha ning munaga.

Ta on väga saagikas seen. On tõsi, et korjamiseks tuleb tabada õige aeg, sest ka seenteussidele meeldib kuuseriisikas väga.
Parim suupiste on garanteeritud! Eriti maitsev on soolatud kuuseriisikas.


Kiirustage külmaseeni, kuuseriisikaid ja kitsemampleid korjama, kuni neid veel jätkub. Muidu jäävad teile vaid mürgised, aga see-eest ilusad kärbseseened.