RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
27. oktoober, 2020

Kodumaad ei valita: tindiku omadused ja kasvukohad

Ilmselt on tänapäeval selle seene peamiseks tuntud omaduseks alkoholismivastane mõju. Tõsi, selles osas lähevad arvamused kõrgemates mükoloogilistes ringkondades lahku. Suurem osa praktikutest seenesööjaid aga kinnitab, et see seen on täiesti ohutu ja sobib kenasti napsikõrvaseks ima igasuguste kõrvalmõjudeta. Kuid sellest veidi hiljem.

Foto: Anatoli Tarassov

Sellel söögiseenel, mida mõnedes maades peetakse koguni delikatessiks, pole paraku lihtne söögilauale jõuda. Kõneldakse, nad kasvavat sõnnikuhunnikuis. Muidugi meeldib neile väetatud pinnas, aga millisele seenele või taimele ei meeldiks? Kartulilegi meeldib, aga kartulist peame ju lugu. Tindikuid võib aga kohata ka aias, karjamaal ja isegi pargis, muruplatsil ja teeveeres – kohtades, kus pole tõenäoliselt kunagi sõnnikut olnud.

Nende seente peamine probleemne omadus on hoopis see, et nad saavad ruttu täisküpseks – eriti kevadel ja suvel. Sügisel kuni oktoobri lõpuni, mil neid kõige enam ilmub, vananevad nad veidi aeglasemalt, kuid siis „kustuvad“ niisama kiiresti – muutuvad autolüüsi käigus mustaks olluseks, mis sarnaneb tindiga. Kui jäid korjamise ja töötlemisega kas või natuke hiljaks, siis muutub seen tarvitamiskõlbmatuks. Lisaks on need seened erakordselt haprad – isegi veel enam kui pilvikud.

Nüüd aga, kuidas on need seened seotud alkoholitarbimisega? Asi on selles, et tindik sisaldab kopriini, mis toob kaasa etanooli oksüdeerumise toksilise vaheühendi – atsetaldehüüdi – kuhjumise veres, mis põhjustab kerget mürgistust. Mõnede tindikute söömisel tuleb meeles pidada, et mürgistus võib tekkida, kui päev-paar enne seente söömist või mõned päevad pärast seda tarvitada piiritust sisaldavaid jooke. Sümptomid on äärmiselt ebameeldivad: nägu hakkab punetama, süda kloppima, keha kuumab, tekivad oksendamine ja kõhulahtisus jne. Üks alkoholismiravi metoodikaid põhineb samal efektil.

Selles osas, et organismi niisugune reaktsioon tekib voldilise tindiku (Coprinopsis atramentaria) söömisel, spetsialistidel vaidlusi pole. Soomustindiku puhul lähevad aga arvamused lahku. Kuidas sellega ka poleks, tegelikult on just selle seene baasil välja töötatud alkoholismiravi preparaat Fungo-Shi Koprinus. Mõned kavalpead püüavad aga ise selle seenega alkoholismi vastu võidelda, puistates selle pulbrit salaja toidu hulka. Seda ei soovita ma aga mitte mingil juhul teha – võite oma lähedase hoopis tappa. Igasuguste haiguste ravimisel tuleb siiski juhinduda arsti nõuannetest.

Olge terved, hoidke ennast ja ärge tegelege kahtlase iseravimisega, eriti kui sellega on seotud seened!


Lisa kommentaar

Email again: