RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
18. september, 2019

Koprakaamera lõpetas ülekande Penijõel

Matsalu Rahvuspargis Penijõe kalda elustikku jälginud koprakaamera lõpetas ülekande.

Veebikaamera oli paigutatud kobraste kuhilpesa kõrvale sooviga näha lähemalt aasta looma ja tema tegemisi. Kuigi kuhilpesa elanikud eriti sageli eetrisse ei tikkunud, õnnestus vaatajail lisaks kobrastele näha tegutsemas-häälitsemas siin Läänemereäärse suurima roovälja servas hulgaliselt erinevaid imetaja- ja linnuliike.

Meeldiva üllatuse tegi kevadel kaamera ette postile laskunud kassikakk, tõendades et Matsalus on haruldane kakuliik endiselt olemas.


Kassikakk on Eestis nii haruldaseks jäänud, et ka läbi looduskaamera sellise harulduse nägemine saab olla ainult erakordne juhus, neid elab meil hinnangute kohaselt veel vaid vähem kui 50 paari. Arvata võib, et videost nähtud isendi elukoht asub Matsalu metsas.

Penijõe võrratud ööpäevaringsed linnukontserdid on jäänud kevadest kesksuvesse ja ritsikate väsimatu saagimine juuli lõpust septembri algusesse. Hüübid, hallhaigrud, roolinnud, naerukajakad, linavästrikud, ööbikud ja umbes veel 80 linnuliiki panid oma panuse sellesse kuid kestnud kontserdisse.


Siiagi on nüüd saabunud veidi vaiksem hetk, kui välja arvata pea igaõhtune šaakalite ulg, veiste ammumine ja esimeste rändel olevate sookure- ja haneparvede hääled, sekka veel teisigi rändajaid.


Kahe šaakali kuhilpesarevisjon ei jäänud märkamata, loomad sörkisid kaamera eest läbi pesa taha jõe äärde ja pole teada, mida nad seal nii pikalt tegid – ehk pidasid valvet maitsvale saakloomale.


Kui roog oli veel põdrast madalam, võis neid vahest näha lähemal ja kaugemal roostikus jalutamas aga Penijõe forsseerimist kaamera läheduses võis näha küll vaid korra. Põdral oli tükk nuputamist, kus on see parim paik jõe ületamiseks, enne kui keset jõge plartsatas ja teisel pool kallast kuivale sai.


Mingid ja kaamerapildis määramatud hiireliigid vilksatasid valges ja pimedas…


PS: Veebikaamera on juba jõudnud tuttavale hirveplatsile Saaremaal ning saab peagi nähtavaks. Hirvede jooksuaegset võimast möirgamist on praegu kuulda lähedalt ja kaugemalt.


Lisa kommentaar

Email again: