Kuis kulgevad hirved
Hirvekaamera algusaegadel said vaid kaks
võimast hirve omale nimed, kõige vägevam oli Hubert, teine vägev oli Rudolf.
Käesoleval hirvehooajal on nimede panemisega nii lahkeks mindud, et järg kaob
käest. Hirvekaamera fännid on ehk juba kõigile platsi külastanud loomadele
nimed pannud ja ega needki nimeta ei jää, kes varsti esimest korda oma nägu
näitavad.
Siiani on läinud nii, et söödaplatsil käivad tavaliselt vaid hirvepullid ning erandlikult on mõnel krõbedama ilmaga õhtul nähtud ka hirvelehmi ja vasikaid. Nagu pullidki, on lehmad ja vasikad koondunud väikestesse karjadesse ning sama seltskonna hulgas võib olla ka mõni noor pullike-pulgajuku.
Aga kust ja kui kaugelt hirved siia õhtuti saabuvad? Üht-teist teame, aga paljut ei tea. Üks osa tuttavatest hirvepullidest on jäänud söödaplatsi lähistele paikseks ja saadavad päevakese mööda paari-kolmesaja meetri kaugusel metsatukas. Emad-vasikad, kes harva siia platsile jõuavad, liiguvad ehk umbes kolme kilomeetri raadiuses, kus on teisigi söödaplatse. Varasemate aastate kogemustest teame, et aeg-ajalt saabuvad platsile harilikult ikka lühemaks ajaks seni nägemata hirveisendid. Kui kaugelt nemad tulevad, ei tea vist keegi.
Saaremaa hirvede hingeelu täpsemaks uurimiseks kaelustati 13. detsembril Rahtla kandis umbes kahe ja poole aastane hirvelehm, kes sai nimeks Aina. See tänuväärne ettevõtmine annab aja jooksul kindlasti võrratult selgema pildi hirvede tegemistest Saaremaal. Ainale pandud kaelus peaks valgust heitma hirvede liikumise ulatusele, kodupiirkonna suurusele, võimalikele aastaajast tingitud rännetele jm.
Rahklas kaelustatud hirve ja meie hirveplatsi vaheline kaugus on umbes 25 km, teoorias on muidugi võimalik, et valge kaelusega hirvelehm jalutab meie hirvekaamera ette – vist mitte veel niipea.
Kena jõuluaega!
Kommentaarid
Olen üks nendest hirvekaamera fännidest. Infoks, et hirvede nimedega saab lähemalt tutvuda aadressil hirvecam.blogspot.com
Aitäh huvitava postituse eest!
Thanks so much!
Lee Mann
Lisa kommentaar