2014. aastal sai positiivse rahastamisotsuse projekt "Elu alvaritele" ehk Eesti loopealsete karjamaade taastamine. Projekti eesmärgiks on taastada  2500 ha suurusel alal veel säilinud loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ning rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu. Oluline osa projektist on ka loopealse elupaiga väärtuste tutvustamine ning teadlikkuse tõstmine.

Projekt kestab 2014. a septembrist kuni 2019. a septembrini. Projekti partneriteks on Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 3,7 mln eurot, millest 75% on Euroopa Ühenduse LIFE + Loodus programmi ja 25% Eesti riigi panus. Kohaliku kaasfinantseeringu tagavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

RMK aitab projektile kaasa puude raiega riigimaal. LIFE projekti raames on rentnikul lubatud alusmetsa raie RMK raiekohustusega alal. Alusmetsa raie rahastus ja kvaliteedinõuete täitmise jälgimine toimub projekti vahenditest. Suuremate puude raie toimub RMK vahenditest.

Projektis osalemiseks on kohustuslik läbida vastav koolitus Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhendamisel. Koolituse läbinud saavad tunnistuse.

Esimene loopealsete taastamise koolitus toimus 20.–21. novembril Saaremaal Vätta poolsaarel ja Muhus.

Näidati taastatavaid ja taastatud objekte, hetkel käimasolevaid taastamistöid ning toimusid tubased ettekanded loopealsete väärtustest, taastamisvõtetest ja loodetavatest tulemustest. Ettekandeid tegid Aveliina Helm ja Meeli Mesipuu PKÜ-st ning Annely Esko Keskkonnaametist.

Kadakate eemaldamine giljotiiniga. Praktikud rääkisid, et giljotiine on väga erineva kvaliteediga, on oluline millist üldse soetada - kas hästi lõikav või selline, mis kisub puu juurtega väja või rebib kusagilt pooleks.

Vättal toimus raiutud materjali kokkuvedu Terriga. Selle masinaga kahjustab pinnast vähe, kuid jõudlus pole kuigi suur.

Reet Viira on kunstiinimene pealinnast, kes toimetab suviti oma maakohas. Ta on lauskadastiku eemaldanud ise, käsisaega tööd tehes.

Põgusalt näidati ka aia rajamist. Kasutati kadakast tehtud poste (kohapealne materjal).

Koolitus lõppes Muhu saarel üsna talvistes tingimustes. Taamal on hästi taastatud looala.

Siin on näide kehva giljotiini (Narva toode) tööst. Rebitud tüükad peavad nüüd aasta või kaks kuivama, siis saab need kettpurustiga üle lasta ja ala peaks muutuma toetuskõlblikuks. Aga soovitati alustada karjatamist, enne kui lehtpuuvõsa võimust võtab.

1) Projekti koduleht:

 http://www.keskkonnaamet.ee/elualvaritel/elu-alvaritele/projekt-2/

2) RMK töökorraldusest projektis:

http://www.keskkonnaamet.ee/elualvaritel/elu-alvaritele/projektis-osalemine/rentimine/

 3) Artikkel Saarte Hääles:

http://www.saartehaal.ee/2014/11/21/vattal-opetatakse-alvareid-taastama-fotod/