Nii et me ei saa lund isegi üheks päevaks unustada. Lisaks meenutas kalender, et jaanuaris tähistatakse juba mitu aastat järjest ülemaailmset lumepäeva, mille põhiidee on talispordi populariseerimine.

Sport on muidugi imeline, kuid selle päeva tähendust poleks paha laiendada: kui juba tähistada lumepüha, siis kõigis selle ilmingutes – peale suusatamise ja uisutamise saab pidada lumesõda ja ehitada lumekindlusi, teha lumememmesid ja jääskulptuure, käia metsas jälgi lugemas ja palju muud.

Lumega seotud tegevustes kaasa löömisel ei tohiks aga unustada peamist, mis teeb lume lumeks - jäänõelu ja lumehelbeid. Proovime neid lähemalt vaadata.


Teaduslikust vaatenurgast on lumi lihtsalt üks sademete liike, mis koosneb erineva kujuga väikestest jääkristallidest. Selliste kristallitüüpide suur valik sundis teadlasi välja töötama metoodika, mis aitab neid uurida, ja 1951. aastal pakkus Rahvusvahelise Hüdroloogiateaduste Assotsiatsiooni lume- ja jääkomisjon välja klassifikatsiooni, mis eristab seitset peamist lumekristallide vormi:
plaadid, tähekujulised kristallid või dendriidid, sambad või kepikesed, nõelad, ruumilised dendriidid, otstega sambad ja ebakorrapärase kujuga helbed. Lisaks neile on välja toodud veel kolm tahkete sademete liiki: väikesed lumekruubid, jääkruubid ja rahe.

On veel mitu üksikasjalikumat klassifikatsiooni, kus kõik need tüübid on jagatud paljudeks liikideks ja alamliikideks, näiteks Jaapani teadlase Ukihiro Nakaya pakutud klassifikatsioon:



Enamikku vaatlejaist, kes pole teadusega seotud, huvitab aga pigem muinasjutuliste kallihinnaliste ehetega sarnanevate lumehelveste ilu ja mitmekesisus.

Näib, milleks jagada seda kordumatut ilu mingiteks kategooriateks – imetle looduse mustreid ja naudi elu –, kuid sellest hoolimata ei tule me siin toime teatud tingimusliku raamistikuta, on ju isegi näiteks maalikunst jagatud mitmeteks suundadeks nagu impressionism, klassitsism, abstraktsionism jne.

Tänu Eestimaa ilmale on sel talvel olnud korduvalt võimalust mitmesuguste lumehelvestega tutvust teha, oleme saanud vaadelda, millistest pisikristallidest koosnevad lumesajud ja tuisud.
Siin on ära toodud see, mida võisime näha.

Plaadid

Lumehelveste kuju sõltub peamiselt selle õhu temperatuurist ja niiskusest, millest nad läbi lendavad, kuju moodustub lennu ajal. Üks levinumaid ja lihtsamaid lumehelveste liike on lamedad kuusnurksed plaadid ehk prismad. Kõige sagedamini ei ületa selliste plaatide mõõtmed ühte millimeetrit, mistõttu neid pole lihtne kohe näha.


Plaadid võivad olla lihtsad kuusnurgad või joonistega, näiteks tähemustriga keskel. Need hakkavad moodustuma juba temperatuuril -2 °C.


Mõned kuusnurksed plaadid „kasvatavad“ endale lühikesed varrukad, siis muutuvad nad sarnaseks väikeste tähekestega. Sellised kujundid on tavalisemad kui lihtsad kuusnurgad. Need võivad olla nii ühtlase pinnaga kui ka jooniste ja kühmudega.


Mõnikord saavad plaadid kolmnurgakuju.

Hüpoteesi kohaselt tekib see siis, kui üks osa plaadist hakkab tolmuosakeste tabamiste tõttu „kaalust alla võtma“ ja helves lendab seetõttu maa poole, üks külg ees, mille tulemusena hakkab see osa kiiremini kasvama ning plaat saab kolmnurkse kuju, edasi jätkub lumehelbe moodustumine juba kolmnurgana.


Mõnikord satuvad lumekristallid soojematesse veeauruga täidetud pilvekihtidesse, kus veepiisad hakkavad külmematele kristallidele kondenseeruma ja tekitavad lumehelvestele neil külmudes täppide ja laikudena teralise härmatise.


Tähekujulised kristallid

Kuid siiski on kõige tuttavam kuju, mida enamik inimesi lumehelvestega seostab, tähekujulistel kristallidel.

Nagu plaadid, nii on ka need lumehelbed lamedad ja õhukesed, kuid neil on tavaliselt kuus selgelt väljendunud hargnevat kiirt. Niisuguseid suuri lumehelbeid näeb selgelt ja üksikasjalikult lausa palja silmaga.
Tähekujulised kristallid on ka üks kõige levinumaid lumehelveste liike, ühte nende alaliiki nimetatakse tähtdendriitideks.


Mõnikord on lumehelbest välja ulatuvad dendriidiharud kujult nagu sõnajalalehed. Niisugused lumehelbed kuuluvadki sõnajalakujuliste tähtdendriitide kategooriasse.


Sõnajalakujulised dendriidid kuuluvad suurimate lumehelveste hulka, nende mõõtmed on umbes viis millimeetrit, sageli isegi rohkem. Mõnikord lumehelbed haakuvad üksteisega, moodustades keerukaid vorme.


Teistel tähekujulistel kristallidel ei ole puutaolisi harusid, kiirte otstes on selle asemel plaadid.


Ka see lumehelves sattus tekkeprotsessis niiskesse pilvekihti ja kattus härmatisega.


Härmatisega kaetud tähtdendriit näeb eriti efektne välja tumedal taustal.


Lumehelbed, mis rikuvad reegleid

Mõnikord hakkab ühe kristalli küljes teises suunas kasvama teine kristall ja selline kombineeritud struktuur saab ruumilise kuju. Sellist lumehelvest nimetataksegi ruumiliseks kristalliks.


Ja see kristall näeb välja nagu tavaline täht, kuid üks selle isepäistest kiirtest kasvas üle ülejäänud viie, rikkumata samas üldist sümmeetriat.


Lumehelvestel on tavaliselt kuus kiirt. Kuid nagu teate, pole reegleid ilma eranditeta. Näiteks kujunesid sellel dendriidil ainult kolm peamist kiirt, mis andsid kristallile ebatavalise kolmnurkse, otsekui jõulupuuga sarnaneva kuju.


Ja sellel kristallil on kujunenud ainult neli kiirt.
Selle dendriidi kiirte muster meenutab tammelehti ja see näeks ilmselt hea välja näiteks metsavahikuuel.


Sageli ei anna ilmastikutingimused lumehelbele võimalust tavapärasel viisil kasvada. Millegipärast ei õnnestunud sellel lumehelbel kasvatada rohkem kui kaks kiirt. On aga ka võimalik, et pikal lennul maapinnale võisid ülejäänud neli kiirt kokkupõrgetes teiste lumehelvestega hoopis ära murduda.


Mõnda kristalli on üldse raske ühegi kategooria alla paigutada, need on pigem sarnased kallihinnaliste ehete, mitte lumehelvestega. Pole kahtlustki, et juveliiridele või disaineritele võivad niisugused lumehelbed olla heaks eeskujuks.


12-kiirelised lumehelbed

Mõnikord moodustuvad tähekujulised kristallid plaadikujuliste lumehelbealgete pöörlemisel teineteise suhtes 30 kraadi võrra, seejärel moodustab kumbki plaat kuus kiirt, mille tulemusena kujuneb kaheteistkümne kiirega kristall.

See võib olla dendriidikujuline kristall.


Võib aga tekkida ka 12-kiireline laiade plaadikujuliste kiirtega kristall.
See lumehelves on kaetud kerge teralise härmatisega ja temast paremal on näha veel üks lumehelves (jah, ka see on lumehelves!) - nn õõnes sammas.


Sambad

Tavaliselt kujutatakse lumehelbeid ette plaadikujuliste või tähekujuliste kristallidena, kuid niisama levinud on ka sambakujulised lumekristallid. Kui vaatleme suurte räitsakatega lumesadu, siis ei kujuta see endast sageli mitte suuri lumehelbeid, vaid arvukate pisikeste sammaste või nõelte kogumeid.

Sellised sambad kujutavad endast kuusnurkseid kristalle, mis võivad olla õõnsusega või õõnsuseta, meenutada terava otsaga pliiatsit, koonust või nelgipuu kuivatatud õiepungi.


Otsatükkidega sambad

Niidirullidega sarnased otsatükkidega sambad kasvavad algul kuusnurksete kepikestena, kuid kui need satuvad teistsugustesse ilmastikutingimustesse – tavaliselt madalama temperatuuriga piirkonda –, siis hakkavad nende otstesse moodustuma plaadid.

Sellised otsatükkidega sambad on haruldased.


Lühikesed sambakujulised lumehelbed kitsenevad mõnikord ühest otsast, saades püssikuuli kuju. Kui teravad kristallsambad satuvad külma õhu piirkonda, tekib nende tömbile otsale rosett ja kristall muutub sarnaseks nelgipuu õiepunga või püssikuuliga.

Otsatükkidega sambad liituvad sageli, moodustades otsekui kahekordse lõngapooli.


Nõelad

Need on pikad ja õhukesed kristallid, mis võivad olla kas üksikud või koosneda kahest või enamast kokku kleepunud nõelakesest.

Nõelad võivad olla õõnsusega või ilma, teravatipulised või härmatisega kaetud ning need moodustuvad tavaliselt temperatuuril umbes -5 °C.


Veel üks ühte liitunud nõelte paar, mis on soojemas õhus juba veidi sulanud.


Kuna aga ülemaailmne lumepäev on juba kord pühendatud talispordile, ei saa meenutamata jätta hiljuti Tallinnas edukalt läbi viidud iluuisutamise EMi.

On ju lumehelbedki suurepärased „ilulendamise“ meistrid.
Näiteks „üksiklendamises“,


aga ka „paarislennus“.


Ja meil on sel talvel ju peaaegu iga päev lumepäev – seda on raske mööda lasta. Ärge jätke võimalust kasutamata!