Tänaseks on teadmine, et selles urusüsteemis elab kolm looma, kuid aeg ehk näitab, kui palju neid siin tegelikkuses olla võib. Uruavad on ju üsna laial alal ja kõik loomad ei pruugigi korraga kaamera ette sattuda.


Eeldades, et siin elabki kolm mäkra, võib arvata, mis seltskond see olla võiks. See kolmik saaks olla näiteks eelmisel aastal sündinud pojaga perekond, Kui see peaks nii olema, siis pole lootust, et varsti mõni mägrapägalik oma nina uruavast välja pistab, sest mäkradel sünnivad pojad üle aasta – nagu karudelgi.

Teine võimalus on, et siin jagavad kodulinna üksik mäger ja mägravanemad, kellel võivad pesas pojad olla. Kui see võiks tõele vastata, siis on tõenäosus suur, et näeme kaamera vahendusel nädala-paari jooksul ka mägrapoegi.


Erinevaid võimalusi on muidugi veelgi.

Enamasti asuvad mägralinnakud püsiva veega veekogu vahetus läheduses, olgu see oja, kraav või muu veesilm. Siin läheduses on ainult väikeste loikudega lodumets, kus pikema kuivaperioodi jooksul kaovad viimasedki loduloigud. Ainuüksi vee puuduse tõttu võivad loomad siit suveks lahkuda, kuid varasematest mägrakaamera aastatest on teada, et suve hakul, varem või hiljem, kaovad loomad oma talvekorterist ära teadmata suunas.


Mägralinna on seni külastanud ka mõned naabrid-metsaelanikud. Hirved on mägramaja katusel käinud mitmel korral, kord oli siin kolm hirvelehma. Sokk, kes tihti taamal helipildis haugub, on ka korra silma hakanud, kährikki põgusalt pilgu peale visanud.


Uno on mägralinna “õunaaia” istutanud, tore on vaadata, kuidas mägrad õunu noolivad.

Vaatame, mis tuleb.