Maima jääksoo korrastamine
Maima jääksoo ehk endine turbakaevandusala asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Perekülas. Kaevandamise lõppedes jättis tootja ala korrastamata. Kuivenduskraavid jäeti sulgemata ning alale jäi hulganisti plastireostust. Käesoleval suvel algas ligi 70 ha suuruses jääksoos korrastustöö. Tööd teostab RMK hanke võitnud Tekamer OÜ.
Maima jääksoo 2020. a augustis.
Vastavalt Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud töövõtulepingule ja sellega määratud metoodikale valiti välja korrastamiseks sobivaimad jääksood. Korrastatavate jääksoode valimi aruanne esitati 2015. aastal. Anti ülevaade alade seisundist ning pakuti välja nende keskkonnatingimustest, taimkatte arengust, veerežiimi reguleerimise võimalustest, maaomandist ja muudest asjaoludest tulenevalt optimaalne taastamissuund ning pakuti esialgsed taastamislahendused. Korrastatavate jääksoode valimisse kuulub ka Maima jääksoo.
Freesturba ja tükkturba kaevandamise tulemusena on mõjutatud nii Maima jääksoo kui ka sellega külgnevate alade veerežiim. Tootmisala ümber on looduslik rabapind märgatavalt vajunud tootmisala suunas. Selle tõttu on tekkinud mitmed rabast väljuvad veevoolukanalid, suubudes endise turbatootmisala süvendusse.
Taastamistöö eesmärgiks on soodsate tingimuste kujundamine turba tekkeks ja ladestumiseks ning eelduste loomine rabadele tüüpilise elustiku taastumiseks. Veetaseme tõstmisel likvideeritakse kuival ajal valitsev ülisuur tuleoht ning süsiniku (kasvuhoonegaaside) vabanemine pööratakse süsiniku sidumiseks.
Freesväljakul asendub üks tugeva inimmõjuga tehiskooslus teisega, kuid selle funktsioonid ja toimimine ökosüsteemina sarnaneb tulevikus rohkem loodusliku turbaalaga. Tüüpilise looduskooslusena ei oma freesväljak looduskaitselist väärtust ka peale taastamist, kuid tõenäoliselt levivad alale sekundaarsed väärtused, näiteks mitmekesise linnustiku näol.
Pealmine turbakiht on praktiliselt tolmuks lagundatud. September 2019.
Tootmisest jäänud plastireostus. Teenindustee külgedel on kiletükke suures koguses.
11.03.2020 kogunes Maima jääksohu seltskond ettevõtjaid, et tutvuda RMK hankes oleva taastamistööga. Taastamisprojekti kohta andsid selgitusi RMK ja Tartu Ülikooli töötajad. Ülikooli huvi on protsesside jälgimine taastamisele järgnevatel aastatel. Teadlaste soovist lähtuvalt tuleb taastamisel kujundada mitmed erinevate omadustega väljakud. Osadel blokkidel sulgetakse kõik kuivenduskraavid, osadel piirdutakse turbapaisudega. Mõnedele väljakutele külvatakse turbasammal, mõned jäävad looduslikult taimestuma. Tööala suurus on 70 ha. Sulgeda tuleb üle 9 km kraave, rajada üle 2 km veetõkkevalle ja rajada 108 paisu. Hanke võitjaks osutus Tekamer OÜ. Korrastamistööd alustati 2020. a juulis. Taastamstöö projekti koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER.
Esimene turbasambla külvamiseks ette valmistatud väljak.
Kuivenduskraavide sulgemine esimesel turbasambla laotusalal.
Turbasammalde külvamiseks võeti kasutusele sõnnikulaotur.
Ain Kull ja Gert Veber Tartu Ülikoolist hindavad esimesi laotatud meetreid. Tekameri töömehed (vasakul) kuulavad soovitusi.
Laotur vajab häälestamist. Peale paari timmimist sai laotur soovitud seadesse.
Nüüd on turbasammalde fragmente piisavalt ja jaotumine rahuldavalt ühtlane.
Põhku läheb ka vaja. Maha puistatud sammal kaetakse põhuga, et vältida sammalde kiiret kuivamist päikeselistel päevadel.
Põhulaotur. Samblakiht kaetakse hakitud mahepõhuga.
Samblakihi katmine põhuga.
Turbasambla laadimine laoturisse. Turbasammal on toodud Põhara turbakaevandamisalalt Laisma rabast. Sealsel alal toimub aktiivne turba kaevandamine.
Turbasambla varumine Laisma rabas. Peatselt jõuavad turbatootjad sinna turvast freesima.
Tekamer OÜ ostis selle masina Rootsist. Müüja sõnul olevat just seda masinat kasutatud James Bondi filmi võtetel. Kes Bondi filmi on näinud ehk mäletab lumerajamasinat?
Tartu Ülikooli taimestikuseire ruudud. Jääksohu jäävad ka mõned võrdlusalad, kus taastamistööd ei tehta. Erineva metoodikaga taastatud blokkidele tulevad uued seireruudud. Teadus saab oma osa.
Kaevandatud ala ehk jääksoo on ümbritsevast rabast tunduvalt madalam. Jääksood ümbritsev raba on kuivenduse mõjul samuti märgatavalt madalamaks vajunud.
Eestis pole jääksoode taastamisel sellist turbasambla külvimeetodit varem kasutatud. Ülalkirjeldatud taastamisviis põhineb Kanadas edukalt toiminud praktikal. Kanada metoodika erineb Lääne-Euroopas kasutatavast metoodikast eelkõige taimestiku aktiivse taastamise ja taimede kasvuks sobivate stabiilsete niiskustingimuste loomise poolest. Eks meie tulemused näitavad end järgnevate aastate jooksul.
Lisa kommentaar