Novembri keskpaiga nädalavahetus Lahemaal Majakivi-Pikanõmme loodusõpperajal oli mõneti kevadise koroonakriisi ajal nähtu ja kogetu kordusetendus. Mets ja matkarada oli rahvast täis. Vaatamata sellele, et ilm oli aastaajale vastavalt jahe ja niiske ning päev lühike, jagus rahvast ja lemmikloomi-koeri kõigile 7-kilomeetrise raja lõikudele, nii et inimestevaba pildi saamine oli tõeline väljakutse.

Niivõrd, et raja „peategelasesest“ Majakivist korralikku kaadrit vist ei saanudki, alatasa ilmus kellegi peanupp või sabajupp kivi varjust välja. Arvestades seda, et tegu on Eesti suuruselt kolmanda (!) rahnuga, mille kõrgus on 7 m ja ümbermõõt 32 m, on see märkimisväärne. Mõnevõrra lihtsustab Majakivi ümbruse ülerahvastumist muidugi võimalus, millist ka varmalt kasutati, mugavalt redelist kivile ronida, aga ka see, et see asub parklast ca 1,2 km jalutuskäigu kaugusel – raja kaugematesse lõikudesse, mis kulgevad mööda maalilisi kunagisi rannavalle ja liivaluiteid, jagus vähem matkajaid, sest tundub, et kõik loodusnautlejad siiski nii suurt ringi ümber raba teha ei viitsi.

Aga mina soovitan küll kõigil huvilistel rada täies mahus läbida, sest ainult nii saab täieliku ülevaate kõigist Juminda poolsaare raba- ja metsatüüpidest – hunnitud vaated, mitte ainult vaatetornist, on garanteeritud.  

Jaapani teadlased Yoshifumi Miyazaki ja Qing Li on mõõtnud, mis meie rakkudega värske õhu mõjul juhtub ja jõudnud järeldusele, et vaid ühepäevane matk tõstab meie immuunsüsteemi aktiivsust vähemalt terveks nädalaks. Vat siis... aga Juminda poolsaare ilu ei tuhmu isegi novembris.