RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
06. juuni, 2014

Huvitavat vana lugemist metsade looduslikkuse taastamise kohta

Soomlased on 2012. aastal andnud välja metsade looduslikkuse taastamise trükise, mille lühendatud versioon on ka inglise keelde tõlgitud
Soomlased koostasid 2012 põhjaliku juhendi metsade looduslikkuse taastamise kohta ja see võtab kokku nende 20 aasta kogemuse selles valdkonnas. Raamatu olulisimad osad on õnneks tõlgitud ka inglise keelde ja veebis pdf-na saadaval.

Raamat on  väga praktiline ja peaks huvi pakkuma kõigile, kelle tööülesannete hulgas on tegevus, mis seostub metsaökosüsteemide arengu suunamisega. Näiteks oli endale huvitav teada saada, et soomlaste hinnangul ei ole soovitatav lamapuidu tekitamiseks puid lihtsalt mootorsae abil langetada. Vaatlused on nimelt tõestanud, et eriti kuusikute puhul kujuneb selle tagajärjel kõdupuidul esmane seentekooslus, kus domineerib kuusekõbjuk (Trichaptum abietinum) ja see takistab haruldasematel pioneerliikidel levikut taastamisalale. Kuna väidetavalt on hilisemad seenekooslused seotud pioneerliikidega, siis põhjustab, see pikemas perspektiivis madalama liigirikkuse. Vat sedapsi!

Kuivõrd sellel viimasel väitel tõepõhi all on, seda oskavad kriitiliselt hinnata juba torikuliste eksperdid. Huvitav tähelepanek soomlaste poolt igal juhul ja näitab ka detailse tulemuslikkuse seire kriitilisust looduskaitselise manipulatsioonide läbi viimisel. Eesti sisuliselt viimane ju puudub, vähemalt süsteemsel kujul!

Olgu veel öeldud, et soomlaste esimene taastamistöö toimus 1989. aastal Patvinsuo rahvuspargis, kus teostati esimene kontrollitud metsapõleng. Väidetavalt on koht täna haruldaste torikseente esinemise poolest tõeline "hotspot".

Head lugemist kõigile!
ecological-restoration.pdf
 


Lisa kommentaar

Email again: