Ettevõtmise taust on selline, et Anne kaitseala läheduses jäävad mitmete kaitsealuste taimede kasvukohad kinnisvara arendusele ette ja Tartu linnavalitsuse initsiatiivil otsiti võimalusi taimed ümber asustada. Ümberasustamine kujutab endast nii taimede väljakaevamist ja ümberistutamist, kui ka samade kaitsealuste liikide seemnest paljundamist ja nendele uue kasvukoha leidmist.

Keskkonnaamet pakkus võimaliku ümberasustuse kohana välja Anne looduskaitseala põhjaservas oleva jäätmaa, mille tehisliku keskkonna kujundasid erinevatel perioodidel ladustatud pinnasehunnikud erinevat päritolu ehitusjäätmetega. Kuna valdav osa kaitsealast paikneb riigimaal, võttis RMK-ga ühendust Mart Meriste ettevõttest Nordic Botanical OÜ, kellelt vastavad ümberasustamistööd tellitud olid. Meid ei pidanud pikalt veenma jäätmaa korrastamise mõistlikkuses ja sellel hilisema külvieksperimendi korraldamises.

Augusti alguses lasime ekskavaatoril siluda pinnasehunnikud. Tööde käigus kaeti inertsed ehitusjäätmed – betoonikamakad, telliskivid jne. Mitte-inertse iseloomuga jäätmed koguti kokku ja anti nõuetekohaselt üle jäätmekäitlejale. Jäätmaa korrastamine võimaldab meil ala edaspidi niidukiga hooldada. Ümber kujundatud ala pindala oli ca 0,6 ha.

Augusti keskpaigas soosis ilm niidutaimestiku seemnete kogumist ja nende paralleelset külvamist ettevalmistatud jäätmaale. Külvi mõte oli aidata kaasa mitmekesise taimestikuga koosluse levikule ja ümberasustatavatele taimedele sobiva keskkonna loomisele. Vastasel juhul oleksid avatud pinnasega alal võtnud kiiresti võimust hea levimisvõimega umbrohud. Looduslike taimede seemnete külviga soovisime kiirendada piirkonna kasvutingimustele iseloomuliku liigirikka koosluse kujunemist. Oluline siinjuures on, et seemned külvi tarbeks koguti samast Anne kaitsealalt pool-loodusliku koosluse ilmega liigirikkamatest kasvukohtadest.

Külvitööd korraldasime RMK looduskaitseosakonna talgutena, kust võtsid osa ka abilised praktikandid ja huvilised Maaülikoolist. Esmalt saime tutvuda seemnete kogumise töölõiguga. Mart tutvustas enda varasemaid kogemusi selles vallas ja seemnete kogumise agregaati, mille väljatöötamise au kuulub ka temale. Väiketraktori ees töötava agregaadiga saab vältida seemnete kogumist aladelt, kus domineerivad ebasoovitavad liigid, nt põldohakas, ja koguda paljundamismaterjali heas seisundis niiduosadelt. Lisaks saab koguja kõrguse muutmisega teha veel täiendav taimede kõrgusest sõltuv valik. Seemnekoguja salve tühjendamise järel eraldasime sõelaga seemned suurematest kõrtest ja materjal oligi valmis transpordiks külvialale.

Kuna külviala ettevalmistuse ja külvi vahele jäi nädala jagu kuiva ilma, tuli paakunud pinnas rehadega kobestada. See osa tööst kõige vaevalisem oligi. Külvi puhul oli kriitiline arvestada, et kogutud materjalist kogu ettevalmistatud alale piisaks ja samuti eristasime erinevat päritolu ja kvaliteediga kasvukohtadest kogutud seemneid. Kuivematelt kohtadelt kogutud seemned külvasime tasandatud ala kõrgemale osale, niiskematest kasvukohtadest pärinev materjal külvati tasandatud ala madalamasse serva. Külvi järel kasutasime ATV järel mururulli külviala ülerullimiseks. Nüüd ootame põnevusega uut aastat, et näha milliseks selle eksperimendi tulemus kujuneb.