Paari päeva eest saabusid Keila jõe lähistele põldudele esimesed laululuikede (Cygnus cygnus) rändesalgad. Soome rahvuslind on teel põhjala poole. Laululuikede kevadrände aegseid suurimaid peatuskohti tasub vaatama minna Matsalu ja Haapsalu lahele, Väiksele Väinale ning Pärnu lahele. Lühemaid peatusi teevad nad toiduotsingul ranniku lähedastel ja sisemaa orasepõldudel. Kevadisel ajal võib Eestist läbi rännata hinnanguliselt kuni 20 000 laululuike. Nende rändesalkadega võivad koos olla ka veidi väiksemad ja lühema kaelaga väikeluiged. 

Vastupidiselt tavaliselt põhja suunas levilat laiendavatele liikidele on suursugune laululuik oma levilat laiendanud hoopis lõuna suunal. Nii registreeriti esimene pesitsev laululuigepaar Eestis 1979. aastal Lavassare järvel Pärnumaal. Inimpelgliku liigina asustab laululuik loodusmaastikke, eelistades pesapaigana raba- ja sisemaa järvi  ning rannikuveekogusid. Nüüdseks pesitseb Eestis juba sadakond laululuigepaari.