Põdrakanepile omistatud erinevad nimetused tulilill, tulipiits,palanulill jt viitavad taime kasvukoha eripärale – põdrakanep on esimene taim, kes põlengujärgset trööstitut maastikku ilmestama asub. Kuni pooleteise meetri kõrgune põdrakanep kasvab meelsasti küll igasugusel segipaisatud pinnasel ja teda leidub sageli tööstus- ja militaarmaastikel. Taime laialdast levikut kogu põhja poolkera parasvöötmes võib seostada nii metsapõlengute kui –raietega aga ka 20. sajandi suurte sõdade tulemusel segipaisatud pinnasega. Põdrakanepi nimi võib olla seotud sellega, et põtradele meeldib kõrgete roosakaslillade taimede varjus pikutada ja end maitsvate taimevõrsetega kostitada. Botaaniliselt pole taim kuidagi kanepiga seotud aga tema vohav kasv meenustab varasemalt rohkelt kultiveeritud kiukanepit. Põdrakanep pole mitte ainuüksi hea kevadine söödataim vaid on meie kliimas olnud oluline värske vitamiiniallikas ja rohi 99 tõve vastu aga ka tähtis musta tee asendaja, millest tuleneb ka taime venekeelne nimetus ‘ivan tshai’. Noortest põdrakanepi lehtedest sarnaselt teetaime lehtedele fermenteeritud tee oli omal ajal majanduslikku tähtsust omav müügiartikkel ja on mingil määral tänaseni põhjalas kasutusel.