RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
23. märts, 2022

Pööripäev põldudel

Pööripäeval on päev ja öö täpselt sama pikad, astronoomiline kevad algas sellel aastal  20. märtsil poole kuue paiku peale lõunat ning talvest sai vääramatu jõuga kevad. Palju aastaid olen käinud kevade algushetki vaatamas peaasjalikult läänepoolses Eestis, sest siin avaratel niitudel ja põldudel näeb kaugele ning igal kevadel on tundunud juskui, et kevad algabki Läänemaalt, kuskilt Matsalu kandist ja levib siis siit “kulutulena” üle Maarjamaa. Eks need esimesed kevadekuulutajad rändlindude seas jõuavad ikka kõige varem läänerannikule ja saartele. Ehk siis, vähemalt linnukevad algab siit.
Sookure paar

Talve viimasesse ja kevade esimesse päeva mahtus nii paksu udu kui ka päikest ning soojakraadid jäid kümnest pügalast allapoole.

Linnukevad kogub hoogu, põldudel on siin-seal juba hanede parvesid näha. Need pole veel suurteks parvedeks kogunenud, tuhandetest lindudest koosnevad võimsad parved pakuvad linnuhuvilistele silmarõõmu alles aprillikuus.


Kevad algas looduses muidugi varem, kui astronoomiline kevad alguse sai.

Selle ametliku kevade alguses oli Läänemaal Matsalu kandis näha juba suur-laukhanesid, hallhanesid ja rabahanesid. Udus marssisid üheksa Põhja-Ameerika päritolu kanada laglet, kes on meil võõrliik ja peamiselt kohataksegi meil läbirändavaid isendeid, kuid viimastel aastatel on ka meil pesitsema asunud. Valgepõsk-lagled seekord silma ei hakanud aga kindlasti oli kuski ka nende esindajaid.

Hallhaned

Paljudel põldudel on hulganisti rändamas näha kiivitajaid, ka kuldnokki, osa põldlõokesi on leidnud juba kodupaiga ning lõõritavad, teised liigikaaslased aga rändavad. Üksikuid sookurepaare oli näha ning viudel oli kätte jõudnud rände tippaeg, neid oli teede ääres traatidel, postide otsas, heinapallidel, puuvõras ja lendamas – lugesin veerandsada lindu päeva jooksul. Hallhaigrud kohendavad oma pesi.

Kiivitaja
Hiireviu
Hallhaigrud

Läänemaal on jälle palju metskitsi, ühel Saastna poolsaare sokul on karvased sarved just nii pikad.

Karvased sarved

 

Kena kevadet!  


Lisa kommentaar

Email again: