Peale lehtede langemist paistavad erkpunaste võrsetega vereva kontpuu (Cornus sanguinea) põõsad kaugele. Looduslikult kasvab see põlisliik vaid Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal võib teda kohata ilupõõsana aedades ja parkides. Kahest meie looduses kohatavast kontpuuliigist on siberi kontpuu võõrliik ja levinud siin-seal üle kogu maa. Lihtsaim viis on neil vahet teha küpsete viljade järgi – pärismaisel mustad ja siberi omal valged sõstrasuurused  luuviljad. 

Kontpuud võivad kasvada kuni 5 meetri kõrgusteks põõsasteks.



Kontpuu puit on tugev kui kont, küllap sellest ka taime nimi. Puidust valmistati vanasti vibunooli ja masinavärkidele väikseid detaile.


Sageli õitsevad kontpuud aastas kaks korda. Esimene kord juunis ja teine septembris. See sügisel õitsenud viljakimp ei jõudnudki valmida. Kuivatatud ja röstitud marju on varemalt pruugitud kohvi aseainena.