17. september, 2016
Saarte Hääl kajastab Kaugatoma-Lõo loopealsete taastamist
17.09.2016 Saarte Häälest saab lugeda Kaugatoma-Lõo poollooduslike koosluste taastamisest.
Allolevalt lingilt pääseb lugema Saarte Hääles kirjutatud lugu Kaugatoma-Lõo maastikukaitsealal ja Kaugatoma-Lõu hoiualal toimunud loopealsete, soostunud niitude ja puiskarjamaade taastamistööde kohta:
http://www.saartehaal.ee/2016/09/17/saaremaa-suurim-loopealne-sai-taas-kauniks-ja-avaraks/
Eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel teostati Saaremaal väheviljakate maade metsastamise programmi raames ulatuslikke metsastamistöid. Saaremaa metsamajand pidi metsastama 25000 ha lookarjamaid. Tüsedamal mullal läks mets kasvama ka ja nii õnnestus Saaremaal metsastamine üle 6000 hektaril loopealsetel. Suurtel aladel, kus metsastamine ei õnnestunud on looduses tänase päevani nähtavad armid - küntud vaod ja aukude read õhukestel loopealsetel muldadel.
Loopealsele veetud vaod. Metsastamine siin ei õnnestunud.
Loopealsel on näha aukude ridasid. Kunagi tekitati sinna mättaid, et puud kasvama läheksid. Esiplaanil on taastatud ala, taamal metsastamise tulemus.
Paiguti olid männid kasvama läinud ka Kaugatoma-Lõol. Kuid toidukonkurentsi ja meretuultele avatuse tõttu olid kasvama läinud puistud madalad ja kidurad - ei majanduslikku ega looduskaitselist väärtust. Männitukkade eemaldamisega avati uuesti loopealsed, mis oma mitmekesise liigirikkusega (taimed, mesilased, mardikad, limused, liblikad, linnud, samblad, samblikud jne) on väga kõrge loodusväärtusega.
Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala. (Vasakul olev männitukk on eramaal.)
http://www.saartehaal.ee/2016/09/17/saaremaa-suurim-loopealne-sai-taas-kauniks-ja-avaraks/
Eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel teostati Saaremaal väheviljakate maade metsastamise programmi raames ulatuslikke metsastamistöid. Saaremaa metsamajand pidi metsastama 25000 ha lookarjamaid. Tüsedamal mullal läks mets kasvama ka ja nii õnnestus Saaremaal metsastamine üle 6000 hektaril loopealsetel. Suurtel aladel, kus metsastamine ei õnnestunud on looduses tänase päevani nähtavad armid - küntud vaod ja aukude read õhukestel loopealsetel muldadel.
Loopealsele veetud vaod. Metsastamine siin ei õnnestunud.
Loopealsel on näha aukude ridasid. Kunagi tekitati sinna mättaid, et puud kasvama läheksid. Esiplaanil on taastatud ala, taamal metsastamise tulemus.
Paiguti olid männid kasvama läinud ka Kaugatoma-Lõol. Kuid toidukonkurentsi ja meretuultele avatuse tõttu olid kasvama läinud puistud madalad ja kidurad - ei majanduslikku ega looduskaitselist väärtust. Männitukkade eemaldamisega avati uuesti loopealsed, mis oma mitmekesise liigirikkusega (taimed, mesilased, mardikad, limused, liblikad, linnud, samblad, samblikud jne) on väga kõrge loodusväärtusega.
Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala. (Vasakul olev männitukk on eramaal.)
Loe uuemat: Rebased karjamaal
Loe vanemat: Mägrakivi
Lisa kommentaar