RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
04. juuli, 2017

Salamõrtsuka lemmiklill

1910.aastal raputas maailma avalikkust 20.sajandi suurimaks mõrvaprotsessiks tituleeritud kohus dr Hawley Harvey Crippeni üle, kes juhtus õnnetul kombel mõrvama oma abikaasa. Omal ajal tekitas palju furoori nii roimani viinud koloriitne armukolmnurk kui ka kurjategija transatlantiline arreteerimine.

Kurikael kasutas tülikast küljeluust vabanemiseks hüotsiini, tuntud ka kui skopolamiin, mida tänapäevalgi toodetakse maavitsaliste perekonda kuuluvatest taimeliikidest. Nimetus skopolamiin viitab Eesti aedadeski ilutaimena kasvatatavale karni skopooliale (Scopolia carniolica) aga hüotsiini nimetus on tuletatud ladinakeelsest taimenimest Hyoscyamus niger. 

Selle silmatorkava raipehaisulise lillepuhma omakeelne nimi on tuttav kõigile aga nime ja näo viivad kokku vähesed.

Varem võis seda mürgist iludust märksa tihemini teepervedel ja prahipaikades kasvamas kohata, aga koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) esineb meil viimasel ajal üsna harva.

Ühendkuningriigis, kus on täheldatud sama tendentsi, on oletatud, et varem nii populaarse taime kadumine on, vähemalt osaliselt, seotud eelmise sajandi alguses omandatud verdtarretava kurikuulsusega.

Olgu sellega, kuidas on, aga meilgi laialdaselt tuntud ja tarvitatud koera-pöörirohu taandumises saab ilmselt eelkõige süüdistada taimekaitsevahendite pikaajalist intensiivset kasutust ja maastiku mosaiiksuse järsku vähenemist.

Seda meeldivam oli minu üllatus teda Pärnumaa linnukohtades tiirutades ühe mahajäetud küüni veeres jäätmaal kasvamas leida.  

Selle erakordse kõrge ja laiuva kauni kollaseõielise taime muudab eemaletõukavaks erituv hais, mis peletab kõiki potentsiaalseid sööjaid peale koerte, kel hästi laagerdunud raipega teadagi oma suhe.

Vaatamata sellele, et mõni peni lille vastupandamatuks peab, on see mürgine kõigile elukatele peale mõne erandi nagu sead, kes mõningail andmeil taime tarbimisel saabuvat joovet naudivad, ja kapsaliblika röövikud, kes meelsasti taime märkimisväärset rohemassi krõmpsutavad.  

Lisaks inimeste mürgitamise kahtlase väärtusega ülesandele on koera-pöörirohtu juba tuhandeid aastaid laialdaselt valuvaigisti ja tuimestina kasutatud teda selleks loodusest korjates ja kultiveerides.

Lisaks sellele on nii meil kui mujal taime kupra hammastega lõualuud meenutava omapärase kuju tõttu teda heaks stomatoloogiliseks ravimiks peetud.

Koera-pöörirohtu kasvatatakse tänapäevalgi ja teda võib leida nt iiveldust tõrjuvate preparaatide koostisest.


Kommentaarid

09 .juuli, 2017
Pirjo
Nägin viimati seda lille paar nädalat tagasi ühel Tallinna jäätmaal (Veerenni-Tehnika-Vana-Lõuna), oma 4-5 tk.
21 .juuni, 2022
Virge
Kohtasin koerapöörirohtu 19.juunil 2020 Saaremaal Murika külas.
21 .juuni, 2022
Virge
Vabandust, kohtusime siiski 19.juunil 2022.

Lisa kommentaar

Email again: