Ühe õnnestunud saunaskäigu lahutamatu osa on loomulikult korralik kaseviht.

Ka RMK ei jäänud sel aastal saunateemast kõrvale, sest nii puusaun ise kui ka saunas vajalikud küttepuud, vihad ja palju muudki on seotud metsaga. Nii kutsubki RMK pühade eel kõiki saunasõpru metsa vihtade järele motoga „Saunaviht riigimetsast!“

Täna räägimegi vihtadest, sest lähenemas on aeg, mil tuleb neid taas valmistama hakata.

Ennevanasti olid kõik tegevused seotud usupühadega ja ka saunavihtu hakati tegema paar-kolm nädalat pärast nelipühi. Nii kestis Eestis vihtade tegemise aeg juba ammusel ajal jaanipäevast juuli keskpaigani.

Siiski peame arvestama sellega, et loodus elab oma elu, ilma paika pandud ajakavata. Kunagi ei ole võimalik ennustada, millal valmib põllul saak või metsas marjad ja seened, sest suvi võib olla ju vihmane või kuiv, soe või jahe. See omakorda mõjutab aga taimede arengut.

Nii on ka vihtade põhikomponendi kaselehtedega. Vihategemiseks parimat aega ei ole võimalik ennustada, kuid igatahes langeb see periood juuni teise poolde. Vihtu tuleb tegema hakata õigel ajal. Nimelt ei tohi kaseleht hea viha saamiseks oksalt pudeneda ega olla liiga suur. Samuti peab vaatama, et oksad oleksid painduvad. Erinevatel aastatel võib parim aeg vihtade tegemiseks ilmastiku tõttu kõikuda nädala või paari võrra siia-sinna.


Kust saab endale kaseoksi tuua?

RMK haldusalasse kuuluvates riigimetsades on lubatud isiklikuks otstarbeks korjata seeni ja marju, pähkleid ja puuoksi ning ravim- ja ilutaimi, kuid enda tegevusega ei tohi kahjustada metsaomaniku huve ega häirida metsaloomade rahu.

Nii nagu RMK korraldatud talvise jõulukuuse kampaania puhul, siis on ka kase- ja muude okste korjamiseks kindlad soovitused. Nimelt soovitatakse puudelt oksi lõigata kohtadest, kus need suureks kasvada ei saa, näiteks elektriliinide alt või teeäärsetest kraavidest.

Parimad kaseoksad on sellised, millel olev noor leht on juba piisavalt tugev. Selle kindlakstegemiseks peab lehte servast rebima. Kui leht rebeneb pooleks, siis on see piisavalt tugev, kui aga tuleb oksa küljest lihtsalt lahti, siis mitte.


Meie metsades kohtab kõige sagedamini kahte liiki kaske – arukaske ja sookaske. Saunavihtadeks sobib kõige paremini arukask, mille lehed on piklikumad ja teravamate otstega.

Sobivaimad oksad on vanema puu puhul külgmised harud, mis on ühtlaste ja rohkete lehtedega. Et viht saaks korraga nii lopsakas kui ka tihe, võib selle tegemisel kasutada eri suuruse ja tihedusega oksi.


Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid maitseid ja arvamusi. See ütlus kehtib loomulikult ka saunatamise kohta. Kuigi minu saunakogemus on kaugelt üle viiekümne aasta pikk, ei väida ma, et olen saunaasjatundja. Jagan vaid enda kogemust, mille sain lapsepõlves oma vanaisalt ja mida annan nüüd edasi oma lastelastele.

Üks esimesi vanaisa nõuandeid, mida ma jätkuvalt ja jäädavalt kasutan, on mustsõstralehtede kasutamine vihtades. Siis on leiliruumi aroom eriti aromaatne ja magus. Minu vihtades on seega mustsõstraoksad alati olemas.


Vihategemiseks tuleb kõigepealt valida põhioks, mille peale hakatakse teisi oksi ükshaaval laduma. Lõpptulemuseks peab olema lehvikukujuline kimp, mille ülemised servad on üksteisega joondu.


Tasapisi hakkab viht kuju võtma ja ladumise käigus näeb ära, kus on hõredamad kohad ja kus üleliigsed oksad. Nagu ikka, saab ka vihategemisel olukorda parandada. Kui kuskile on jäänud jämedamad kohad või viht on haraline, saab seda oksakääridega kohendada.

Lõpetuseks tuleb eemaldada viha alumisest osast üleliigsed lehed ja lõigata okste otsi oksakääridega, et viht istuks mugavalt peopessa.


Oksad tuleb alt nööriga kõvasti kinni siduda, jättes ühe oksa pikemaks, et hiljem saaks kaks vihta üksteise külge siduda. Siis on neid mugav kuivama riputada. Teadma peab ka seda, et kui viht kuivab, siis muutub nöör lõdvemaks ja enne sauna minekut tuleb seda pingutada või nöör uuesti siduda.

Ja lõpuks, siin ta on! Kui elu esimene viht on tehtud, siis saadud kogemuse arvelt valmib iga uus viht kiiremini ja tuleb ka ilusam!


Valmis vihad riputatakse kuiva ruumi, kus õhk liigub ja kuhu ei lange otsest päikesevalgust. Eksperdid soovitavad kuivatatud vihtu mitte liiga kauaks rippuma jätta, et lehtedest tekkiv aroom ja kasulikud ained ei lahtuks.

Vanasti hoiti vihtu heinakuhjades või heinaküünides. Nii tegi ka mu vanaisa, kuid tänapäeval pole kõigil selliseid võimalusi. Seega võib vihad laduda ka pappkastidesse ja katta need paberiga.


Eriti just meestel on iga valdkonna jaoks alati olemas eksperdid, kes valdavad mingit teemat peensusteni. Kindlasti kuulub selliste teemade hulka lisaks jahipidamisele ja kalapüügile ka saunandus. Seega, kui käepärast olev saunaviht tundub liiga tavaline, võib alati proovida midagi sellist, mida asjatundjad soovitavad.

Nõuandeid tasub kuulata ning vajaduse või tahtmise korral valida endale mõni muu sobiv viis viha valmistamiseks. Nii saab sauna tervise eesmärgil maksimaalselt ära kasutada, tehes viha näiteks lepa-, pärna- või sarapuuokstest. Samuti võib vihale lihtsalt lisada eri puude oksi või taimi. Lõppude lõpuks on paljudel puudel ja taimedel raviomadused ning nii muutub saunaviht lisaks massaaživahendile ka aroomiteraapia tööriistaks.

Näiteks räägitakse, et lepalehed leevendavad pea- ja luuvalu, sarapuuoksad turgutavad organismi ja kaitsevad nahahaiguste eest ning pärnalehed ravivad külmetushaigusi, põletikku ja reumat.


Minu vanaisa riputas alati sauna eesruumi kimbu metsataimi, näiteks punet, naistepuna, piparmünti, angervaksa, puju ja põdrakanepit. Taimede leotist kerisele visates sai alati võrratu aroomi ja tervendava kogemuse.

Muidugi saab tänapäeval igast saunakauplusest või ehituspoest osta mitmesuguseid spetsiaalseid aromaatseid segusid ja saunaõlisid, mis võib-olla lõhnavad isegi tugevamalt kui lihtsad metsataimede leotised. Mulle aga tundub, et võrdlus on siin kohatu – metsast toodud taimed on pärit otse loodusest ja see loeb!


Saunafännid leiutavad ka uusi võimalusi leiliruumi lõhnastamiseks, valmistades näiteks puidust kaste, millesse asetatakse taimekimbud. Neid kaste läbib aur, mis tõuseb kivide alla laotud metalltorudest kerise pinnale ning küllastub kastis ürtide ja lehtede aroomiga. See omakorda täidab leiliruumi õhu eeterlike õlidega ja saunasviibijad saavad nautida aroomiteraapiaseanssi.

Ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja juba alustasin selle geniaalse seadme ehitamist. Selle kasutamise kogemusest räägin aga juba pärast katsetusi.


Soovin igale saunasõbrale hüva leili!