Taastame tänavu üle 3000 hektari soid
Aasta hakkab lõppema ja kuigi paljudel sootaastamise objektidel käib viimane pingutus tööde lõpetamiseks on võimalik juba mõningaid kokkuvõtteid teha!
Prognoosime, et tänavu jõuame taastamistöödega lõpusirgele üheksas soos ja endisel turba kaevandusalal – kokku 3217 hektaril. Suurimad sood, kus tööd lõppesid, asuvad Kikepera looduskaitsealal – Saessaare raba (1095 ha) ja Kauni raba (584 ha). Sellele lisandub veel koostöös Tallina Ülikooliga lõpetatud taastamistöö Läänemaa Suursoos rohkem kui 1000 hektaril.
Taastatud sood 2021. aastal
Kaitseala, maakond |
Objekti nimi |
Pindala, ha |
Avaste looduskaitseala, Pärnu- ja Raplamaa |
Avaste soo |
133 |
Kikepera looduskaitseala, Pärnumaa |
Kauni raba |
584 |
Ess-soo maastikukaitseala, Võrumaa |
Ess-soo jääksoo |
158 |
Paadrema looduskaitseala, Pärnumaa |
Paadrema madalsoo |
225 |
Kikepera looduskaitseala; Soomaa rahvuspark, Pärnumaa |
Saessaare raba |
1095 |
Valgamaa |
Priipalu jääksoo |
28 |
Alutaguse rahvuspark; Selisoo looduskaitseala, Ida-Virumaa |
Selisoo raba idaserv |
171 |
Keretü looduskaitseala, Võrumaa |
Keretü raba |
491 |
Jäärja hoiuala; Sookuninga looduskaitseala, Pärnumaa |
Rongu raba |
333 |
3217 |
Kraavi sulgemine Rongu rabas (Priit Voolaid)
Tore putuktoiduline rabataim - pikalehine huulhein (Ants Animägi)
Omamoodi väga positiivne on, et taastamistööd on hoo sisse saanud ka madalsoodes. Sel aastal lõppesid tööd Pärnumaa suurtes madalsoodes Avastes ja Paadremaal. Lisaks suleti kraavid koostöös Tallinna Ülikooli juhitava EL Life projekti raames ka Läänemaa Suursoo madalsoos.
Selle projekti materjalidega saab lähemalt tutvuda life-peat-restore.eu/ee
Kollakas sõrmkäpp, kes kasvab madalsoodes (Ants Animägi)
Endistel
turbakaevandusaladel on meil taastamistööd samuti vaikselt edenenud ja lõppemas
on märgiline Tartu Ülikooliga koostöös teostatud Ess-soo taastamistöö. Ess-soo
on eriline seetõttu, et seal kasutati taastamisel nö Kanada meetodit, mis
sisuliselt tähendab turbasambla katte aktiivset taastamist. Selleks
planeeritakse maapind, külvatakse turbasambla osised, kaetakse need põhuga ja
seejärel tõstetakse veetase maapinna lähedale. Eelmisel aastal tehti seda ka
Pärnumaal Maima jääksoos. Ess-soos tehtud töö kohta ja Tartu Ülikooli poolt seal
tehtavate uuringute kohta sai ka pikem filmilõik tehtud.
Soode
taastamisega seoses tasub veel märkida, et lõppes ka ELFi poolt juhitud soode
Life projekt, kus RMK roll oli vajalike raietööde teostamine ja projekti taastamistööde
üldine konsulteerimine. Taastamistööd ise lõppesid seal valdavalt eelmisel
aastal. Projekti raames pandi kokku ka laiemale lugejaskonnale mõeldud
taastamistöid tutvustavaid materjale. Selle projekti väljunditega saab rohkem tutvuda soo.elfond.ee
Kümne aasta jooksul on RMK taastanud ligi 17 000 hektarit sooelupaiku ning tööde maht ei näita vähenemise märke ka järgnevatel aastatel. Viimase 6 aasta RMK taastamistöid on rahastanud 85% ulatuses EL Ühtekuuluvusfond.
Lisa kommentaar