Paar aastat tagasi esitas rentnik RMK-le poolloodusliku koosluse hooldustingimuste parandamiseks taotluse. Hooldatav ala oli kattunud tiheda puittaimestikuga, kaotamas looduskaitselist väärtust ja toetusnõuetele vastavust. Käesoleva aasta alguses võeti rendialal töö käsile ja taastati 12,3 ha loopealseid. Taastamistöö tegi RMK hankel Sikassaare Vanametall OÜ.


Tõnija hoiuala asukoht Saaremaal Valjala vallas. Hoiuala pindala on 165,6 ha.


Enne taastamist oli poolloodusliku koosluse hooldusalal puittaimestik muutunud üsna tihedaks.



Puude ja põõsaste vahel võis sattuda vana asunduse jälgedele, kuid tervikpilti ei olnud võimalik hoomata.



Poolloodusliku koosluse taastamistööl avanesid mitmed kultuuripärandi objektid - kiviaiad, külateed, hoonete vundamendid ja varemed ning kaevud. Pildil võib olla kunagine põllulapp, piiratud kiviaiaga. Tegemist on Röösa mõisa asundusalaga. Just - Röösa mõis - tänapäeval on siin Röösa või Rõõsa küla, kuidas keegi nimetab. Kusjuures Theodor Kaljo 1928. a magistritöö andmetel olla siin ka "ö" ja "õ" saarlaste vahepiir. Tänapäeval on seda piiri tõenäoliselt raske määrata.



See peaks olema osa Rehe moonakamaja vundamendist.


 Enne taastamist oli asundusala tihedalt kaetud puittaimestikuga.



Puude ja põõsastega kaetuna näis maastik tasasena, nüüd avanesid lainjad pinnavormid.



Vanad kaevud on täis aetud. Kohalike juttude järgi nõukogude ajal, et kolhoosikari aukudesse ei satuks.



Tihnikust tuli välja üle 2 m kõrge Kullakivi. Kivi all olla kuld peidus. Seda on otsitud küll, kuid pole leitud.



Alal leidub mitmeid kivikuhjatisi, tõenäoliselt korjatud kunagi põllulappidelt.



Väga vahva ala paljude kiviaedade, vundamentide ja hoonete varemetega. Kui veel Röösa ajaloost rääkida, siis 1917-1918 rajati Sakasa okupatsioonivõimude poolt Roomassaare sadamast läbi Kuressaare Röösani raudtee. Raudteetamm aga kulges Orissaareni. Kitsarööpmeline raudtee lammutati 1922. a.



Suvel liiguvad alal kariloomad, veised.

Kiiduväärt töö!