Eestis laialdaselt pühapuuna austatud tamme on austatud ka mujal Euroopas - Vana-Kreeka mütoloogias oli tamm pühendatud peajumal Zeusile, kes kõneles oma alamatega tamme lehesahina läbi.

Tamm on olnud pühapuu ka paljudes teistes kultuurides kus on alati seotud olnud välgu-, äikse- ja vihmajumalatega.

See ei ole juhus, vaid küllap märgati, et välk kipub maastikul lööma just üksikusse tamme.

Tegelikult töötavad kõik puud piksevardana aga tamm on suure veesisalduse tõttu eriti hea elektrijuhtivusega, mis võimaldab tal ka suurema tõenäosusega välgulöögist toibuda.

Tammega on seotud üle terve maailma hulk erinevaid loomislugusid, seletus- ja tekkemuistendeid. Tamm on loomislugude levinuim ilmasammas ja tammega seotud seletusmuistendite sage teema on pudenemast keelduvad lehed.

Üks võimalikest seletustest räägib eri variatsioonides sellest, et kui tamm oma lehed sügisel langetaks, siis võtaks vanatühi võimust. 

Kohalik tammelugude erivorm on aga Rootsi kuninga tammed, mille läbiv motiiv on Rootsi kuninga istutatud või tema maha torgatud kepist võrsunud puu. Sääraseid puid on Eestis üle saja - kui kõik legendid tõele vastaks, siis poleks Rootsi kuningal puude istutamise kõrval suurt millekski muuks aega jäänudki. Kuidas see ütlemine ongi - istutades oled sa õnnelik ...

Rahvasuu teab pajatada, et Panga tamme elu saanud alguse, kui Narva all lüüa saanud Rootsi kuningas kiiruga ranniku poole põgenes. Tema hobuse kapjade alt lennanud Pangamäele suur tammetõru, mis seal idanema hakkas ja suureks puuks kasvas.

Kaitsealust Leissaare tamme on lihtne märgata - 21 m kõrgune ja 412 cm jämedune põlispuu asub lagedal otse Kilingi-Nõmme - Tali tee ääres. Leissaare tamme tõrudest peaks Eesti Vabariigi 100 sünnipäevale pühendatud projekti tulemusel tulevikus võrsuma uus Saarde valla tammepark II Maailmasõjas hävinu asemele.