Tõrasoo looduskaitseala asub Rapla maakonnas Raikküla vallas Metsküla, Nõmmküla, Valli, Keo ja Vahakõnnu külas ning Märjamaa vallas Nääri, Vanamõisa, Paisumaa ja Kohtru külas. Tõrasoo looduskaitseala külgneb põhjast Tõrasoo metsa looduskaitsealaga. Kaitseala pindalaks on 3306,9 ha.

Vanade kaartide põhjal saame öelda, et põhiosas on Tõrasoo taastamisala kraavivõrk rajatud 1950ndatel aastatel, kogu mahus on kraavivõrk jälgitav Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses 1967. aasta NSVL-i topokaardil. Alloleval joonisel on projektalad markeeritud punasega. 

Nii nagu suurem osa Eesti soodest on ka Tõrasoo looduskaitseala sood tugevalt mõjutatud maaparandussüsteemide kuivendavast mõjust, mistõttu on osa kunagisest lagedast sookooslusest metsastunud. Säilinud sooalad on väga erinevas seisundis, on nii hästi säilinud sookooslusi kui ka kõdusoostunud ja metsastunud alasid. Hea visuaalse võrdluse pakub 1959. aasta Geoloogiakeskuse ajaloolise aerofotomosaiigi ja tänapäevase ortofoto võrdlemine (mõlemad pildid pärinevad Maa-ameti Geoportaalist).

Selleks, et säilitada olemasolevatel sooaladel soodsad seisundid just sooelustiku jaoks, on vajalik sulgeda vanad kuid toimivad kuivenduskraavid. Kraavide sulgemisel püsib vesi kauem soos ning see soodustab just vesistes tingimustes hakkama saavate liikide levikut ja säilimist.

Tõrasoo looduskaitseala soode veerežiimi taastamisalad jäävad Rapla maakonda Rapla valda Metsküla, Valgu-Vanamõisa ja Vahakõnnu küladesse ning Märjamaa valda Nääri külla. Taastamisala kogupindala on 89,14 ha. Alloleval joonisel on välja toodud sulgemisele minevad kraavid. 

RMK looduskaitseosakond koostöös Inseneribürooga STEIGER on koostamas soode veerežiimi taastamise projekti "Tõrasoo looduskaitseala madalsoode veerežiimi
taastamistööde ehitusprojekt", mis näeb ette järgnevaid töid:

Taastamisprojektiga kavandatakse kuivenduskraavide sulgemist pinnaspaisudega (pinnas võetakse kohapealt kraavimuldest ja kraavi pervedelt ekskavaatoriga), mis hoiavad vett kauem soos ning juhivad vee soo pinnale laiali selliselt, et mätaste vaheline ala on märg ja mätaste pealt kuivem. Seeläbi paraneb kogu soostiku veerežiim, mis toetab omakorda kogu soostiku seisundi säilimist ja taastumist. Soo veerežiimi taastamistööde eesmärk ei ole tekitada lausalist sügava veetasemega üleujutust või suurt järve, eesmärk on hoida sookoosluste maapind märjana aastaringselt. Soo hea seisundi taastumiseks on eriti oluline tagada veetaseme püsimine maapinnal või selle lähedal just suvisel põuaperioodil. Taastamistööd on projekteeritud selliselt, et taastamistööde mõju ei ulatu looduskaitseala piiridest kaugemale.

Soode taastamine on oluline paljudele liikidele, kellele soo on ainuke sobiv elupaik (turbasamblad, jõhvikad, käpalised, erinevad teoliigid, huulheinad, villpead jpt). Võrreldes kuivendatud metsaaladel elavate liikidega on lagedate sookoosluste, eeskätt just madalsoode liigid jäänud haruldaseks ning seetõttu vajavad nende elupaigad taastamist ja kaitset. Samuti on sood olulised süsiniku sidujad ja talletajad, leevendades sel viisil kliimamuutusi. Lisaks puhastavad ja talletavad sood magevett, mis on kogu maailma mõistes eriti oluline. Kohalikud väärtustavad soid aga sageli suurepäraste marja- ja matkakohtadena.

Töid rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, ülejäänud osa katab RMK.

Projekti tutvustamine toimub 12. aprillil kell 17.00 Valgu rahvamajas (Külakeskuse, Valgu, 78204 Rapla maakond).  Kõik huvilised on oodatud kaasa rääkima!

Projektiga on võimalik tutvuda lingil - Tõrasoo taastamistööde projekt märts 2022 - ning kommentaaride ja küsimuste korral oodatakse neid kirjalikult hiljemalt 12. aprilliks e-posti aadressil leevi.krumm@rmk.ee. Lisainfo: Leevi Krumm, tel 5694 5215.