RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütleb alustuseks, et puitu ei saa vaadelda kuidagi muul moel kui 21. sajandi materjalina. Küsimus on enamasti selles, kuidas majandatakse metsa, millised on selle raiumise loogika ja peamiselt, mida oskab inimene puiduga peale hakata. 21. sajandi materjaliks muudabki puidu asjaolu, et me oskame täna teha puiduga palju enamat kui seda kütteks põletada või sellest piltlikult öeldes “hernekeppe” valmistada.

Ulvar, kui palju metsa RMK aastas keskmiselt raiub ja kuhu see puit läheb?

Aastas raiub ja müüb RMK ligi 4 miljonit tihumeetrit. Kogus sõltub raieküpsesse ikka jõudnud metsa tagavarast ja kehtivatest reeglitest ja piirangutest. Veidi rohkem kasvab majandatavat metsa igal aastal juurde, lisaks kasvab midagi juurde looduskaitse all olevas metsas. RMK müüb 99% puidust Eestis registreeritud ettevõtetele ja 1% välisfirmadele.

Millistesse sektoritesse põhiliselt RMK puit läheb?

Müüdud ümarpuidust pool läheb sae- ja vineeritööstusele, kolmandik läheb tselluloosi- ja paberitööstusele ning ca 17% läheb erineval kujul kütteks. Lisaks ümarpuidule läheb veidi ka hakkpuitu energiatootjatele. RMK hakkpuit on toodetud okstest ja võsast, mis muidu jääks langile või tee äärde vedelema.

Mida peamiselt RMK puidust tehakse?

RMK okaspuupalkidest tehakse kuivatatud sae- ja höövelmaterjali, liimpuitplaate, puittalasid, akna- ja uksetööstuse komponente, puit- ja palkmaju, sideliiniposte, aiaelemente, laste mänguväljakuid, terrassimaterjali. Lehtpuupalkidest tehakse mööblispooni, vineeri, täispuitmööblit, saunamaterjali, sisevoodrilaudu ja puitliiste, liimpuitplaate. Paberipuit läheb enamasti eksporti ning sellest valmistatakse tooteid Põhjala riikides. Eestisse jäävast okaspuupaberipuidust tehakse nn jõupaberikotte ja pleegitamata tselluloosi, haavapaberipuidust tehakse puitmassi, millest omakorda välismaal trükipaberit. RMK küttepuidust tehakse puitlaastplaati ja –kiudplaati, pelleteid, puusütt ja küttehalgusid.

Vineerpakk

Mis on need põnevamad tooted, kus meie ühisest metsast võetud puitu kasutatakse?

Unikaalsemad tooted on kasespoonipakust tehtavad spoonilehed, mida kasutatakse muuhulgas autode interjööri elementideks, kasevineeripakust valmistatav spetsiaalsete pealistatud kihtidega niiskuskindel vineer, mida kasutatakse veeldatud maagaasi tankerite mahutite seinte ehitamisel või siis kaasaegsetes ehituskonstruktsioonides katuse ja lagede kandetaladena kasutatavad okaspuuliimpuitfermid (näiteks Tondiraba jäähallis) ja ristkihtpuit madala süsinikujalajäljega mitmekorruseliste hoonete ehitamisel, sh ka möödunud aastal valminud RMK Tartu kontorihoones.

Kui palju Eesti metsa palgina riigist välja läheb? Kui palju aga erinevaid tooteid, mis sellest puidust tehtud?

Eesti ekspordistatistika kohaselt läheb töötlemata kujul riigist välja umbes 2,5 miljonit tihumeetrit puitu aastas. See on üle 20% aastas raiutavast mahust. Aastate lõikes on selle osakaal olnud stabiilne kogu raiutud puidust ja põhjuseks Eestis puuduv piisav töötlemise võimekus paberipuidule. Eksporti läinud ümarpuidust moodustavad palgid ca 5% ja viimastel aastatel on hakatud palke hoopis importima, mida võimaldab siinse tööstuse kõrge arengutase ja efektiivsus, tänu millele suudavad Eesti ettevõtted maksta välismaal palkide eest konkurentsivõimelist hinda. Erinevaid puittooteid läheb mahuliselt välja veidi rohkem kui töötlemata puitu, kuid valmistoodete eksporti mõõdetakse rahas. Aga erinevaid tooteartikleid läheb eksporti tuhandetes ja kõige olulisem on erinevus lisandväärtuses.

Kui suure lisaväärtuse annavad tootjad Eesti puidule?

Ernst & Young Balticu poolt 2020. a teostatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt luuakse 1 tihumeetri puidu töötlemisel 175 eurot lisandväärtust, mis on viis korda rohkem kui eksporditava paberipuidu tihumeetri keskmine hind 35 eurot. Puidu väärindamine saab toimuda neljal astmel: energeetiline, mehaaniline, keemiline ning molekulaarne. Igal järgmisel astmel loodav lisandväärtus ületab oluliselt eelmist. Eesti ettevõtted katavad edukalt ära energeetilise ja mehaanilise astme ning kaks tehast tegelevad ka keemilise väärindamisega, kuid molekulaarset meil veel pole.

Keemiline väärindamine on puidu töötlemise protsess, kus mehaaniliseks väärindamiseks sobimatust puidusortimendist valmistatakse näiteks puitmassi, tselluloosi, bioplaste, tärpentiini. Kõige suuremat lisandväärtust Eestis annabki praegu haavapuitmassitehas AS Estonian Cell, kus töötaja kohta luuakse üle 8 korra suuremat lisandväärtust kui Eesti ettevõtted keskmisena, Näiteks 2019. a oli see 153 000 eurot töötaja kohta. Kui me suudaks meil raiutava paberipuidu tervikuna Eestis töödelda, võiks sektori kogu lisandväärtus hinnanguliselt kasvada kahekordselt.

Kasepaberipuit

Kas puit on mineviku, oleviku või tuleviku materjal?

Puit on 21. sajandi materjal, mis pakub sisulisi lahendusi tänastele keskkonna väljakutsetele. Puit on looduses isetaastuv, kuid inimkonna vajadus puidu järele tõi minevikus kaasa metsakasvatamise vajaduse – tekkis metsamajandus, et kiiremini ja rohkem hea kvaliteediga ehituspuitu saada. Tööstusrevolutsioon tõi kaasa fossiilsete materjalide uurimise ja kasutusele võtmise, kuid tänaseks on ühiskond aru saamas, et tulevikus on ainuvõimalik ja vajalik naftast toodetav plastik ja muud materjalid asendada puidust toodetava “plastikuga”. Üha rohkem tehakse teadus- ja arendustöid puidu keemilise ja molekulaarse kasutamise võimaluste uurimiseks. Tagasiteed ei ole!

Milline on puidu tulevik materjalina: kas jääme vaid sellesse vakku, kus oleme või leiab puit uusi nutikamaid lahendusi?

Süsinikuneutraalse tuleviku saavutamisel on võtmetähtsusega asendada tänane konventsionaalne energiavajadus taastuvenergiaga. Ehituses tähendab see vajadust liikuda madala energiakuluga tehnoloogialt energiapositiivse kontseptsiooni juurde. Hetkel on see kallim, kuid samm-sammult kogu tootmise ümberkorraldamise käigus muutub soodsamaks. Ehk siis tulevikuehitised peaks vajaliku energia ise tootma. Tulevikus on puidust võimalik toota kõikvõimalikke tarbeesemeid, mis omadustelt ei jää alla ühelegi teisele kunstmaterjalile. Pea kõik tuntud maailma tselluloositööstused on võtnud suuna puidu koostise moodustavatest tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist biokomposiitide ja biokütuste arendamisele.

Milline on kaasaegne puidukasutus? 

Kaasaegse puidukasutuse ehe näide on Soome ettevõtte Ioncell poolt kasepuidu kiududest valmistatud kangas, millest tehti 2018. a iseseisvuspäeva vastuvõtul Soome Vabariigi presidendiproua kleit. Kommertskasutusse soovitakse kangaste tootmisega jõuda 2025. aastaks. Turu nõudlus pidevalt kasvab keskkonnasõbralike looduslikust kiust biolagunevate materjalide järele. Kasvav turg on suure imavusvõimega tselluloosikiust hügieenitarbed, tarbime neid igapäevaselt rohkem koroonapandeemia tõttu. Kaasaegse puidukasutuse arendamisega tegeletakse aktiivselt ka Eestis rahvusvahelises projektis Sweetwoods, mis tegeleb madalakvaliteedilise puidu fraktsioneerimisega puidusuhkruteks ja ligniiniks, mida edaspidi kasutatakse biokomposiitmaterjalide tootmisel.

Puidukeemia pakub palju võimalusi: kas see valdkond on minevik või tulevik?

Puidukeemia on puidu töötlemise nelja astme skaalal kolmandal kohal ja eelneb molekulaarsele töötlemisele. Teisisõnu ei saa me hüpata puidu pikikiudu saagimisest otse rakkude koostisainete töötlemisele, vaid kasutades keemilisi reaktsioone liigume edasi keerulisemate poole. Puidukeemia jääb tulevikus väga oluliseks valdkonnaks, sest kogu paber, pakkematerjal, hügieenitarbed, komposiitmaterjalid jms valmivad puidukeemiatööstuses.

Küttepuit

Puit muutub majaehituses aina enam populaarseks, just mõtlevate inimese hulgas. Kuidas see on puidutootmist mõjutanud?

Inimeste teadlikkuse kasv on andnud tõuke puidust mitmekorruseliste tehasemajade tootmiseks. See on kiiresti arenev valdkond ning uusi CLT (ristkihtpuidu) tootmisüksuseid aina lisandub maailmas. Eestis on tuntuim tegija Arcwood. Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad puidust toota kõikvõimalikus mõõdus elemente, mis annab arhitektuurselt omakorda palju võimalusi. Lisame juurde keskkonnasäästlikkuse, puithoone tervisliku ja hubase sisekliima, kerguse (terasest 16 korda ja betoonist 5 korda kergem), kõrge tulepüsivuse ja lühikese ehitusperioodi. Eramu ehitamisel ideest teostuseni kulub alla poole aasta. Puidust ehitised ronivad üha kõrgustesse. Üks Jaapani puidutööstuse ettevõte Sumitomo Forestry plaanib ehitada Tokyosse 70 korruselise ja 350 m kõrguse puithoone, mis peaks valmis saama 2041. aastal.

Milline on puidu kui ehitus- ja tootmismaterjali roheline jalajälg?

Puidul on ehituses positiivne CO2 bilanss; see tähendab, et puitmaja ehitamisel vabaneb vähem süsinikku kui selles olevas puidus salvestatud. Seevastu fossiilsetest ja tehismaterjalidest ehitades vabaneb täiendav kogus süsinikku ja mingit sidumist ei toimu. Peamiseks küsimuseks on C tagasi sidumiseks kuluv aeg. Mingi aeg on süsinik metsas, siis võtame selle sealt ja paneme ehitistesse ja kui need lõpuks hävinevad, siis mingi aeg ringleb atmosfääris, ringlus on kuni 100 aastat. Niipea kui võtame mängu fossiilsed materjalid ja jätame metsa raiumata, on tegu lisasüsinikuga ja see on viinud kasvuhooneefekti võimendumiseni. Küsimus taandub süsiniku tagasi sidumise aega. Kuna 1 kuupmeetri puidu kasvamisel seotakse 1 tonn CO2-te ning 3,7 tonni CO2-te sisaldab 1 tonni puhast süsinikku, saab iga puitehitise jalajälje välja arvutada.

Kuidas seda mõõdetakse ja kuhu asetub võrdluses teiste materjalidega?

Süsiniku jalajälje mõõtmine ehituses on keeruline, kui soovitakse kogu elutsüklit haarata. Selleks tuleb kõikide materjalide valmistamiseks kulunud energiahulk välja arvutada alates nende tootmisest, kasutamisest kuni jäätmete kõrvaldamiseni. Sinna juurde pakendamine ja transport. Metoodikaid on erinevaid ja täpsed tulemused sõltuvad arvutuste põhjalikkusest. Siiski võrdluses raudbetooniga on puidu kasutamisel sama suure hoone ehitamisel süsiniku emissioon üle kahe korra väiksem, aga lisaks sellele puidust hoones seotakse süsinikku, mida raudbetoonist hoones ei ole. Mitmete uuringute alusel kulub betooni ja terase tootmiseks 3-4 korda rohkem vett ja pea kaks korda enam fossiilset kütust kui puidu tootmiseks. Seega oluliseks muutub asendusefekt.

Kuidas on muutunud puidu kui materjali kasutamine läbi aegade?

Enamuse aja oma eksistentsist on inimkond kasutanud puitu energia saamiseks ja ka tänapäeval maailmas raiutavast puidust umbes pool põletatakse. Enamus teisest poolest kulub ehituseks ja tselluloosi ning paberi tootmiseks. Keemiline töötlemine algas möödunud sajandi alguses ja molekulaarne töötlemine alles sellel sajandil.

Kas liigume rohkem tagasi puidu juurde või ikka eemaldume?

Oleme puidukasutamises uuele tasemele alles jõudmas. Maailma rahvastiku kasv ei peatu ja kõik me vajame igas mõttes energiat. See peab olema taastuv ja taaskasutatav, et elu Maal meile harjumuspärasel kujul saaks kesta. Majandus peab üle minema fossiilselt süsinikutsüklilt biogeensele. Meil ei ole tulevikumaterjalide osas alternatiive peale puidu.