Naat

Aianuhtlus number üks tuleks lihtsalt nahka pista! Olevat ju naat Põhjasõja järel inimesed kindlast näljasurmast päästnud.

Noor värske heleroheline naadileht kõlbab suppi ja salatisse ning on üsna neutraalse maitsega. Vanad naadilehed muutuvad puiseks ja maitse ebameeldivaks, aga pole muretki, et kevadsuvisel ajal värske naaditagavara kokku kuivab – naat on varustatud nöörilaadse tugeva risoomiga, mille iga tükk on võimeline noore naaditaime produtseerima. Sellepärast ongi naadiga aias kahevõitluse pidamine üsna tasavägine (ja kui sa hoolas pole, siis jääb naat peale).

Vaatamata naadi kurikuulsusele umbrohuna on temast siiski iluaianduse tarbeks kirjude ja kollastest toonides lehtedega vorme aretatud. Nende aeda toomine on igaühe omal vastutusel – vegetatiivse paljunemise takistamiseks peab ilunaati kasvatama konteineris ja seemnetega paljunemise vältimiseks ei tohi taime õitsema lasta. Siinkohal on vast hea meenutada, et tänane tüütu umbrohi on kunagi inimese poolt aedadesse toodud …

Nõgesed

Nõgesed ehk kõrvenõges ja valge iminõges on samuti meie alade iidsed söögitaimed.

Valge iminõgesega on kõrvekarvade puudumise tõttu lihtne – otse suppi, salatisse, pirukasse. Taime õied on imemagusad ja seega täiesti iseseisva roana kasutatavad.

Kõrvenõges on aga palju mitmekülgsem ja väärtuslikum toidu- ning ravimtaim.

Tugevatoimelise verdpuhastava teetaimena on kõrvenõgest alati kasutatud, aga toidutaimena on ta valmistamise mõninga tülikuse tõttu natuke soiku jäänud. Asjata – kõrvekarvadest saab jagu taime tulise veega “ehmatades” ja edasi spinatisarnaselt töödeldes. Kõrvenõges on heaks toiduks ka teistele taimedele (nt leotisena või kõdunenuna) ja tõhus bioloogiline taimekaitsevahend.

Kõrvenõges on taasavastatud kiutaim ja vastupidiselt ootustele saab kõrvetavast taimest siidilaadset peent kiudu. Nõgesest keedetud värviga saab aga kangast värvida.

Lisaks valgele iminõgesele ja kõrvenõgesele võib aias kohata ka pisikest raudnõgest, mille toime ja maitseomadused teiste nõgestega võrreldes on kesised.

Vesihein

Vesihein on pea aastaringselt esinev aiaumbrohi, mis vahel talvelgi peenral lumehange alt kutsuvalt rohetab. Vesihein on tuntud kanade ja pisinäriliste meelistoiduna, aga meeldiva maitse tõttu sobib see pidevaks roheliseks värskeks tarbimiseks ka inimestele.