Kõikidel ohjamisaladel tegin 2017 ja 2018 aasta talvedel jäljeloendust, et hinnata kiskjate ja saakloomade arvukust. Kui 2017. aasta väga pehmel talvel oli sagedasti näha ka kährikute jälgi, siis 2018 suhteliselt pakaseline veebruar sundis kährikud redutama urgudes. Selle liigi arvukuse kohta saabki ehk kõige parema ülevaate vaid püügiandmete põhjal. Jäljeloenduse ja 2017 suvel tehtud pesarüüstekatse tulemuste abil sain anda jahimeestele soovitusi püüniste paiknemise kohta. Nii mõnigi püünis osutus vägagi „produktiivseks“. Järgneval kaardil on näidatud püüniste ligikaudsed asukohad Saessaare ja Teesoo jahialadel. Püüniseid tähistavate mummude suurus iseloomustab püütud isendite arvu, värv aga seda, et keda püüti. Lisaks on kaardile märgitud jäljeloenduse marsruutidel registreeritud nugiste jäljeread.

Erinevalt kährikust saab nugise arvukusest ülevaate lumele jäetud jälgede põhjal. Tundub, et nugise jaoks on 2017-2018 olnud hea aasta ning nende asurkond on suurenemas (vähemalt kõnealustel ohjamisaladel). Eriti nugiserohke kant paistab olevat Öördi idaserv.

Kuigi metsise puhul arvatakse, et nugis sööb eelkõige mune ja poegi, on siiski teateid, et nugise saagiks võib sattuda isegi metsisekukk. Nugis on kährikuga võrreldes ka ettevaatlikum ning uutesse püünistesse eriti ei kipu. Seetõttu oli mõneti üllatav, et Saessaare ohjamisalal läksid nii mõnedki nugised kährikutele mõeldud puuridesse. Küllap oli tegemist kogenematute noorloomadega.

Üldiselt tundub, et lisaks suurele munade/poegade suremusele on ka täiskasvanud metsistel üsna suur võimalus sattuda kiskja kihvade-küüniste vahele. Eriti mängupaikade ümbruses võib tihti leida värskeid ja mulluseid murdeid. Arvestades, et kiskjate arvukus on 20 sajandi jooksul 10 või isegi 100kordistunud, siis võib pakkuda välja hüpoteesi, et metsisemängude keskmise suuruse vähenemine on metsiste ootuspärane vastureaktsioon suurenenud kisklussurvele. On ju teada-tuntud tõsiasi, et metsa loomadel on kasulik suurenenud kiskluse tingimustes hajuda, samas kui avamaastikul tasub koguneda tihedamatesse gruppidesse. Iseasi, et kas kanalistelt tasub oodata loogilist ja ootuspärast reaktsiooni.

Sellest Puhatu LKA põhjaservas toimetanud metsisekukest oli üheks kenaks aprillihommikuks alles jäänud peotäis sulgi ja paar hunnikut kiskja ekskremente. Viimased võivad muidugi olla ka sekundaarsed.