Kaitsealuste liikide arv, kui ka leiukohtade arv jätkab tõusvas trendis. RMK hallatavatelt aladelt on kindlaks tehtud mitu uut kimalase liiki. Alates 2009. aastast on vähemalt üks uus kaitsealune liik lisandunud iga aasta. Kokku leidub RMK maal 502 (+5 eelmise aastaga võrreldes) erinevat kaitsealust liiki ja 48 426 (+5364) kaitsealuse liigi leiukohta.

Looduskaitseseaduse alusel rangelt kaitstava metsa (kaitsealade loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid ning püsielupaikade sihtkaitsevööndid) pindala on suurenenud 232 412 hektarilt 237 764 hektarini.

RMK rangelt kaitstav mets moodustub kaitsealade loodusreservaatidest, sihtkaitsevöönditest, püsielupaikade sihtkaitsevöönditest, kavandatavate kaitsealade sihtkaitsevöönditest, vääriselupaikadest ja RMK siseste protseduuride alusel rangelt kaitstavatest aladest (nt. lendorava peatuspaigad, risupesad, potentsiaalsed vääriselupaigad), mille pindala ja osakaal kogu RMK metsamaast on aasta jooksul suurenenud. Aasta 2022. lõpus oli rangelt kaitstavate metsade pindala ja osakaal vastavalt 334 854,7 ha (+9966) ja 31,8% (+0,7).

Jätkuvalt tegeletakse ka vääriselupaikade inventeerimisega, mistõttu on lisandunud 2193 ha. Varasemalt planeeritud VEP potentsiaaliga alade päringule ei õnnestunud veel 2022 joont alla tõmmata, mistõttu alade hulk saab olulist täiendust ka järgmisel aastal. Vääriselupaikade kogupindala on üle 32 000 ha.

Kaitsealuseid üksikobjekte on RMK maadel registreeritud 165.

Pärandkultuuriobjekte on 2022. aasta lõpu seisuga 7833 kas tervenisti või osaliselt RMK hallataval maal.