Lahel peatunud-ööbinud rändavad haneparved, laululuiged ja sookureseltsingud on enamasti juba jõudnud oma koju põhjamaistele pesitsusaladele ning kohalikud veelinnud toimetavad varjatumalt pesadel mune haududes või kantsitavad hiljuti koorunud tibusid.

Lahekaamera hooaja kiire lõpu tõi siia rannaniidule planeeritud veiste saabumine. Tõhusad loomad hoiavad rannaalad kõrgest rohust ning vohavast pilliroost puhtad ja loovad nii soodsama võimaluse ja elukeskkonna rannaalal põliselt elanud linnuliikidele.


Lahekaamerast tuli nii mõnelegi usinale jälgijale uus teadmine, et koprad võivad tegutseda ka merevees ja randadel, ei olegi pelgalt ojade-jõgede-järvede-tiikide loom. Näh, kobras mereloom ka natuke ja saarmas kah veel lisaks. Saime näha, kuidas kobras ja saarmas kenasti ühte väikesesse lahesoppi ära mahtusid ja teineteisega sõbralikult hakkama said. Nad ujusid ikka pimedal ajal ringiratast vees ja käisid kaldal, uudishimulikule ja mängulisele saarmale paistsid kopra tegemised küll korda minevat ning ega kobraski jäänud päris külmaks saarma tegemiste osas. Palju me siis õigupoolest üldse teame, kuidas need kaks poolveelise eluviisiga looma omavahel suhestuvad ning kas nad jagavad liigiüleselt ka üksteisele ellujäämise nimel kasulikku teavet. Koos nad igatahes tihti sama veesilma jagavad.

Kord prääksus part oma “lugu” otse kaamera mikrofoni ees ja šaakalid korraldasid korraliku kontserdi öisel mererannal laevatulede saatel. Varesed ja teised linnud istusid sageli kaamera posti otsas. Mida suurem lind postilt lendu tõusis, seda kauem ja suurema amplituudiga pilt võbelema hakkas. Nii siis läks lahekaameraga, kus paljud ööd algasid hunnitute päikeseloojangutega.