21. aprill, 2014
Villane katkujuur on Kabli linnuvaatlusjaama rannas täies õies
Kabli linnuvaatlujaama juures eelluitel asuv villase katkujuure (Petasites spurius) kasvukoht on tänu talgutele heas seisus ja katkujuure õisikud pakuvad külastajatele kevadist silmarõõmu
Pühade ajal sai üle vaadatud mõned looduskaitsetööde objektid Edela-Eestis. Erilist silmarõõmu pakkus Kabli linnuvaatlustorni juures eelluitel asuv villase katkujuure (Petasites spurius) kasvukoht. Villase katkujuure sajad õisikud olid ennast kenasti liiva alt välja ajanud ja pakkusid päris meeleolukat vaatepilti. Villase katkujuure õisikute ilu on võimalik nautida ainult kevadistel looduses uitajatel, suvitajatele jäävad ainult suured lehed.
Liigist saab lühidalt ülevaate siit: http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8418.html
.
Nagu öeldud, siis tegemist on III kaitsekategooria liigiga ja üldiselt me kolmana kaitsekategooria liikide elupaikades spetsiifilisi hooldustöid ei tee. Kabli on selles mõttes erandlik koht. Katkujuure kasvukoha (eelluite) taga asub hooldatud rannakarjamaa, kus varasematel aastatel on pidevalt hobuseid karjatatud. Üldiselt rannakarjamaade puhul soovitataksegi karjatada veepiirini, kuid Kablis on kujunenud nii, et karjaaed on tõmmatud kohe eelluite taha.
Üheks põhjuseks on väidetavalt just see, et villane katkujuur ei talu karjatamist. Kui tõene see on ja millise karjatamiskoormuse juures katkujuur võib suuta vähem arvuka populatsioonina siiski püsida, ei oska ma isegi mitte arvata. Teine põhjus on kindlasti see, et Kabli rand on äärmiselt külastatav koht suveperioodil ja mereni karjatamise puhul tekib potentsiaalne konflikt suvitajate ja karjatamise vahel, kuna karjaaed sulgeks inimestele rannajoone. Kolmas põhjus on, et suure külastatavuse tõttu on Kabli LKA-l väga tähtis roll rannakarjamaa elupaiku ja elustikku avalikkusele tutvustava kohana. Ja see pole veel kõik, sest neljandaks on Kabli linnuvaatlusjaama näol tegemist ülimalt tähtsa lindude rände jälgimise kohaga, mistõttu kogu kompleks omab looduskaitselises mõttes suurt märgilist tähendust.
Täna on eelluide jäetud karjamaast välja ja roostuks ilma inimese sekkumiseta. Roostumine on teadupärast halb aga enamusele rannakarjamaade ja luitestikega seotud ohustatud elustikule. Seetõttu on juba aastaid korraldatud talguid Kabli rannakarjamaa ja merevahelise ala pilliroost puhastamiseks. Eelmisel aastal teostati tööd RMK ja ELFi talgukoostöö projekti raames. Tööde käigus niideti pilliroog ja põletati see kohapeal. Kuna tööd tehti sügisel, siis nüüd ongi talgulistel hea veenduda, et vähemalt ühele liigile oli sellest kindlasti kasu!
Allolev pilt kajastab talguobjekti seisundit sel kevadel.
Kõikide fotode autor on Marko Kohv
Liigist saab lühidalt ülevaate siit: http://efloora.ut.ee/Eesti/species/8418.html
.
Nagu öeldud, siis tegemist on III kaitsekategooria liigiga ja üldiselt me kolmana kaitsekategooria liikide elupaikades spetsiifilisi hooldustöid ei tee. Kabli on selles mõttes erandlik koht. Katkujuure kasvukoha (eelluite) taga asub hooldatud rannakarjamaa, kus varasematel aastatel on pidevalt hobuseid karjatatud. Üldiselt rannakarjamaade puhul soovitataksegi karjatada veepiirini, kuid Kablis on kujunenud nii, et karjaaed on tõmmatud kohe eelluite taha.
Üheks põhjuseks on väidetavalt just see, et villane katkujuur ei talu karjatamist. Kui tõene see on ja millise karjatamiskoormuse juures katkujuur võib suuta vähem arvuka populatsioonina siiski püsida, ei oska ma isegi mitte arvata. Teine põhjus on kindlasti see, et Kabli rand on äärmiselt külastatav koht suveperioodil ja mereni karjatamise puhul tekib potentsiaalne konflikt suvitajate ja karjatamise vahel, kuna karjaaed sulgeks inimestele rannajoone. Kolmas põhjus on, et suure külastatavuse tõttu on Kabli LKA-l väga tähtis roll rannakarjamaa elupaiku ja elustikku avalikkusele tutvustava kohana. Ja see pole veel kõik, sest neljandaks on Kabli linnuvaatlusjaama näol tegemist ülimalt tähtsa lindude rände jälgimise kohaga, mistõttu kogu kompleks omab looduskaitselises mõttes suurt märgilist tähendust.
Täna on eelluide jäetud karjamaast välja ja roostuks ilma inimese sekkumiseta. Roostumine on teadupärast halb aga enamusele rannakarjamaade ja luitestikega seotud ohustatud elustikule. Seetõttu on juba aastaid korraldatud talguid Kabli rannakarjamaa ja merevahelise ala pilliroost puhastamiseks. Eelmisel aastal teostati tööd RMK ja ELFi talgukoostöö projekti raames. Tööde käigus niideti pilliroog ja põletati see kohapeal. Kuna tööd tehti sügisel, siis nüüd ongi talgulistel hea veenduda, et vähemalt ühele liigile oli sellest kindlasti kasu!
Allolev pilt kajastab talguobjekti seisundit sel kevadel.
Kõikide fotode autor on Marko Kohv
Loe uuemat: Harilik kärnkonn
Lisa kommentaar