Kurtna MKA kaitsekorralduskava näeb ette ca 100 hektaril laiutava suure läätspuu tõrje nõmmemännikutes. Kuna siiani ei ole Eestis (vähemasti pole ma tänaseni kuskilt infot leidnud) suurt läätspuud looduslikust metsast tõrjutud siis otsustasin, et 100 hektarit korraga on ikka liiga suur amps. Vikipeedia andmetel seisab lausa Eesti vanasõnade edetabeli eesotsas vanasõna "Suur tükk ajab suu lõhki"!

Seega selekteerisin välja esmase katseala, mille suuruseks kujunes 36,11 hektarit, sellest käsitsi tehakse 1,82 ha ja masinatega 34,29 ha. Käsitsi tehtavad tõrjetööd kujutavad endast tavalist võsaraiet. Käsitsi tehtav ala jääb Mätasjärve läänekaldale, kus masinatega liikumine võib oluliselt kahjustada järve pehmet kallast ning seeläbi ka järve seisundit. Masinatega tehtavate tööde puhul teostatakse esimese etapina puistu harvendusraie ja teises etapis masinatega läätspuu põõsaste purustamine. Masinatega tehakse kaks suuremat tööala, mis jäävad kvartalitele AT311, AT312 ja AT316, AT317.
Harvendusraie puhul eemaldatakse puistust puid põhimõttel - nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et purustustööd tegevad masinad saaksid puistus liikuda. Täna on tööde käik sealmaal, et teostatakse puistu harvendamist:



Sama puistu nägi enne harvendustöid välja selline:



Praegune eesmärk on näha, kas paar aastat korralikku mehaanilist tõrjet annab mingi efekti või mitte. Olgem ausad - sellel alal pole meil kaotada midagi aga võime võita 36,11 hektari suuruse ala, kus saab taastuda looduslikele metsakooslustele omane alusmets ja alustaimestik.

Kui keegi siiski tunneb, et tal oleks välja pakkuda mõni tõhus tõrjemeetod siis ole hea ja kirjuta mulle (leevi.krumm@rmk.ee) ning arutame. Mitu pead on ikka mitu pead! :)
NB! Keemiline tõrje ei ole Kurtna aladel kahjuks võimalik - alad on suured, kemikaali hulgad oleksid üüratud ning seaksid ohtu piirkonna järvede seisundi, lisaks keelab kemikaalide kasutamist ka Kurtna MKA kaitse-eeskiri!