04. september, 2020
Võlumari
Toiteväärtuselt ja raviomadustelt on see mari üks meie metsade kõige kasulikumaid. Praegu on tema hooaeg vähehaaval võimust võtmas varasema ja juba lõppeva mustikahooaja üle. Korjajatel oleks parem oodata marja täieliku küpsemiseni ja alustada tema korjamist septembri alguses, kui ta on saavutanud optimaalse ja vajaliku küpsuse.
Harilik pohl (Vaccinium vitis-idaea L.) – igihaljas puhmas, elueaga kuni 300 aastat.
Pohl ise on erakordselt talvekindel, kuid sama ei saa öelda tema õite kohta, mida kahjustavad hilised kevadised öökülmad, mis meil tänavu just olid. Ma nägin kevadel palju õitsevaid pohli ja temperatuuri langus sellal tegi mind murelikuks selle aasta saagi asjus. Kuid tundub, et läks õnneks – viljad kujunesid, marju on, kuigi mitte nii rikkalikult kui oleksin eeldanud ja tahtnud.
Pohl õitseb mais-juuni 20–35 päeva jooksul. Ühe õie õitseaeg on 6–8 päeva.
Bensoehape, millel on mädanemisvastased ja konserveerivad omadused, muudab pohla hästisäilivaks. Piisab, kui valada marjad üle piisava koguse jahutatud keedetud veega, sulgeda tihedalt kaanega, panna jahedasse kohta ja juba kuu aja pärast võib juua värskendavat ja kasulikku jooki. Pohladest valmistatakse mitmesuguseid roogi, alates morsist, kaljast ja kissellidest kuni lisandite ja kastmeteni lihatoitude juurde. Kuid kõige kasulikum on süüa marju värskelt.
Pohlal on palju rahvapäraseid nimetusi: paluk, poolamari, poolgad, kuradimari jne. Venekeelne nimetus брусника on pärit protoslaavikeelsest sõnast брус – punane.
Pohlal on palju unikaalseid raviomadusi. See on fantastiliselt kasulik mari. Tema „teenistuslehel“ on kirjas suurepärased tulemused võitluses angiini, neerukivitõve, tuberkuloosi, reuma, podagra, alahappesusega seotud maohaiguste ja avitaminoosiga. Pohlas on palju antioksüdante, mis on tähtsad võitluses südame-veresoonkonna haiguste ja vähiga, aitavad ravida põletikulisi protsesse. Lehti, mida korjatakse enne õitsemist varakevadel või pärast viljakandmist hilissügisel, kasutatakse meditsiinis diureetikumi, desinfitseeriva ja kootava ainena.
Soome teadlane, stomatoloogiadoktor Pirjo Pärnänen uuris pohlade mõju kaariest tekitavatele bakteritele. Selgub, et see mari on nende vastu võitlemisel kõige tõhusam.
Pärnäneni uurimused näitasid, et pohlaveega loputamine on hea meetod suu mikrofloora tasakaalu taastamiseks.
Botaanik Sinikka Piippo märgib: rida eksperimente tõestas, et pohlades ja teistes marjades sisalduv kvertsetiin alandab vererõhku, ennetab põletikku ja veresuhkru taseme tõusu.
Kindlaks vahendiks prostatiidi vastu on meega valmistatud pohlakeedis.
Mis seal ikka, tuleb minna võlumarju korjama. Pohlade küpsedes täidame temaga oma keldrid ja sahvrid ja… unustame kõik haigused!
Pohl on metsa hindamatu kingitus, sööge seda ja teie organism tänab teid!
Edu! Hoidke ennast ja olge terved!
Pohl ise on erakordselt talvekindel, kuid sama ei saa öelda tema õite kohta, mida kahjustavad hilised kevadised öökülmad, mis meil tänavu just olid. Ma nägin kevadel palju õitsevaid pohli ja temperatuuri langus sellal tegi mind murelikuks selle aasta saagi asjus. Kuid tundub, et läks õnneks – viljad kujunesid, marju on, kuigi mitte nii rikkalikult kui oleksin eeldanud ja tahtnud.
Pohl õitseb mais-juuni 20–35 päeva jooksul. Ühe õie õitseaeg on 6–8 päeva.
Bensoehape, millel on mädanemisvastased ja konserveerivad omadused, muudab pohla hästisäilivaks. Piisab, kui valada marjad üle piisava koguse jahutatud keedetud veega, sulgeda tihedalt kaanega, panna jahedasse kohta ja juba kuu aja pärast võib juua värskendavat ja kasulikku jooki. Pohladest valmistatakse mitmesuguseid roogi, alates morsist, kaljast ja kissellidest kuni lisandite ja kastmeteni lihatoitude juurde. Kuid kõige kasulikum on süüa marju värskelt.
Pohlal on palju rahvapäraseid nimetusi: paluk, poolamari, poolgad, kuradimari jne. Venekeelne nimetus брусника on pärit protoslaavikeelsest sõnast брус – punane.
Pohlal on palju unikaalseid raviomadusi. See on fantastiliselt kasulik mari. Tema „teenistuslehel“ on kirjas suurepärased tulemused võitluses angiini, neerukivitõve, tuberkuloosi, reuma, podagra, alahappesusega seotud maohaiguste ja avitaminoosiga. Pohlas on palju antioksüdante, mis on tähtsad võitluses südame-veresoonkonna haiguste ja vähiga, aitavad ravida põletikulisi protsesse. Lehti, mida korjatakse enne õitsemist varakevadel või pärast viljakandmist hilissügisel, kasutatakse meditsiinis diureetikumi, desinfitseeriva ja kootava ainena.
Soome teadlane, stomatoloogiadoktor Pirjo Pärnänen uuris pohlade mõju kaariest tekitavatele bakteritele. Selgub, et see mari on nende vastu võitlemisel kõige tõhusam.
Pärnäneni uurimused näitasid, et pohlaveega loputamine on hea meetod suu mikrofloora tasakaalu taastamiseks.
Botaanik Sinikka Piippo märgib: rida eksperimente tõestas, et pohlades ja teistes marjades sisalduv kvertsetiin alandab vererõhku, ennetab põletikku ja veresuhkru taseme tõusu.
Kindlaks vahendiks prostatiidi vastu on meega valmistatud pohlakeedis.
Mis seal ikka, tuleb minna võlumarju korjama. Pohlade küpsedes täidame temaga oma keldrid ja sahvrid ja… unustame kõik haigused!
Pohl on metsa hindamatu kingitus, sööge seda ja teie organism tänab teid!
Edu! Hoidke ennast ja olge terved!
Loe uuemat: Röövkärblasi ei tunne igaüks
Lisa kommentaar